puutumatud metsad. Veeloomastikku ohustab röövpüük. Mudakonn ja must toonekurg. Kokkuvõte Karula kõrgustik on omapärane kuppelmaastiku esindaja Eestis. Suhteliselt väikese ala kohta esineb mitmeid erinevaid pinnavorme (oosid, mõhnad, tasandikud), esindatud on ka kaitsealused looma- ja taimeliigid. Karula kõrgustiku alale on loodud Karula Rahvuspark, kaitsmaks ohustatud liike ning omamaks ülevaadet alal toimuvast. Võttes arvesse piirkonnale iseloomulikku maastikulist liigestatust, linnu-, looma-, taimeliikide rohkust ning ainulaadsust, soode, rabade ning kümnete järvede olemasolu, siis võib julgelt väita, et tegemist on ühe eriliseima piirkonnaga Eestis. Seetõttu on oluline pideva kaitse ja kontollli olemasolu. Kasutatud kirjandus 1. Järvet, A., Kask, I., 1998. Eesti maastikuline liigestus. Eesti Loodus 2. Vaheldusrikas Karula maastik A. Järvet http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9810/maastik.html 3
kontsentratsioonide hindamisel on vähemtähtsad, kui vead veehulkade hindamisel. Vajalikud morfomeetrilised ja üldlimnoloogilised näitajad: Veekogude pindala, keskmine ja maksimaalne sügavus on esmatähtsad. Skeemid, kus on kujutatud põhja ja ümbritseva keskkonna reljeef (batügraafia, hüpsograafia) koos veekihtide mahtude arvutamisega on vajalikud vastavalt püstitatud eesmärgile. Oluline on silmas pidada ka kaldajoone liigestatust ja veekogude eri osi. Neis võivad lähtuvalt eraldatusest toimuda hoopis isesugused protsessid. Tihti kasutatakse mitmesuguseid morfomeetriast arvutatavaid indekseid, mis lõppkokkuvõttes aitavad kaasa küsimuse lahendamisele - milliseid mõõtmisi on tingimata vaja teha bilansiarvutustes. Näiteks kiire veevahetusega madalates järvedes on arvatavasti oluline arvestada suurt kokkupuute pinda atmosfääriga. Samas pole eriti oluline arvestada vee erinevates kihtides toimuvaid protsesse
Hasari luht märgib Lääne-Eesti madaliku üleminekut merelaheks.)) ((Foto: Pankrannik Paldiski poolsaarel, suurim kõrgus kuni 25 m. Tegemist on ühega vähestest kohtadest, kus meri pangajärsakut murrutab.Tuletorni kohal on näha 2008. aastal merre varisenud klindilõik.)) Eestis on kuus ümbruskonnast kõrgemale ulatuvat, liigestatud pinnamoega kõrgustikku. Rohkem kui absoluutsed kõrgused iseloomustavad pinnamoodi suhtelised kõrgused, mis näitavad reljeefi liigestatust. Eesti suurema suhtelise kõrgusega mäed asuvad Haanja kõrgustikus. Absoluutkõrguselt teine mägi Suure Munamäe järel on Vällamägi (304 m), mis on ka suurima suhtelise kõrgusega mägi Eestis (88 m). Pinnamoe suhtelist kõrgust üle 50 meetri võib lisaks kõrgustikele näha ka jõe-orgudes ja Põhja-Eesti paekaldal. Suurima suhtelise kõrgusega inimtekkelised umbkaudu 100-meetrised pinnavormid on tuhamäed Kohtla-Järvel ja Kiviõlis
annaabi.ee 
