aastal ajakirjas "Odamees", mööbel lõhutud või rikutud, kastid dokumentidega lahti murtud ja tühjaks riisutud. Tartus Supilinnas olevat müüdud lossi raamatukogu raamatuid. Vana-Põltsamaa lossi õue pääses sõidukitega kahe värava kaudu. Üks neist oli kangialusega keskaegne linnusevärav, teine kiriku ja lossi vahele ehitatud võlv. Kiriku poolt vaadates tagaplaanil asusid kogu õue laiuselt sõiduhobuste tallid ja vankrikuurid, mille punase kivikatusega palistatud lubjatud seinu liigestasid laiad punaseksvõõbatud väravad. Sama laadi ehitus oli kogu õue vasakut külge täitev ait. Kaks rida punaseks värvitud luuke jaotasid selle seinad sümmeetrilisteks pindadeks. Lossiõu oli igast neljast küljest suletud keskaegse kivimüüriga ja selle siseõue ülejäänud kahte külge palistasid mõisateenijate kahekordsed elumajad. Keset õue oli punaseksvärvitud pritsikuur postikujulise pumbakaevuga selle ees. Pumbakaev oli
kaasnes mägede teke. Seejärel, umbes 1,7-1,6 miljardit aastat tagasi, oli see ala ka intensiivse süvamagmatismi (plutonismi) areeniks, mil kujunesid graniitsed intrusiivid. Edasi järgnes vähemalt 0,7-0,8 miljardit aastat kestnud kulutusperiood. Ürgmäestike ahelikele toimisid mitmesugused geoloogilised välisjõud ning mäed kulutati. Neist säilisid vaid kunagiste ahelike tuumad, mis kattusid murenemiskoorikuga. Hilisproterozoikumis kujunesid ka süvamurrangute süsteemid, mis liigestasid Balti kilbi paljudeks plokkideks. KAMBRIUM Paleozoilise ladekonna basaalne osa - kambriumi ladestu -ei ole Eesti aluspõhjas täielik. Enam-vähem terviklikult, suuremate lünkadeta, on esindatud vaid alamkambriumi ladestik. Lääne- ja Lõuna-Eestis Iasub sellel veel küll liivakive, kuid nende täpsem vanus pole esialgu päris selge. Hiliskambriumis ei toimunud setete ladestumist terves Baltikumis. Arvestades, et ka vendiumi ja kambriumi ajastu vahetust markeerib
(näiteks linnamäed, muldkindlustused, terrikoonikud, teede mulded, puistangud, karjäärid, kanalid jpt). Viimaste hulka võib lugeda ka asulad koos majade ja tehnovõrkudega. Pinnamoe kujunemise etapid Pinnamoe kujunemisel saab eristada kolme suurt etappi. Esimene etapp algas Hilis-Devonis, umbes 350 miljonit aastat tagasi, kui kujunesid nüüdisaja maismaaolud. Pleistotseeni alguseni oli valdav kulutus, mille vältel kujunes nüüdispinnamoeski jälgitav lainjas reljeef, mida liigestasid kõrgustikud, madalikud ning laiad ja sügavad jõeorud. Pinnamoe kujunemise teisel, võimsate jäätumistega alanud etapil tekkinud kulutusega (peamiselt Põhja-Eestis) kandis jää aluspõhja ülaosast minema mitmekümne meetri paksuse setendite kihi. Liustikukündest hoolimata säilis Kvaternaarieelse pinnamoe suur- ja väikevormide paigutus. Jääajajärgsel ajal on liustikutekkeline reljeef tasandunud. Positiivsete pinnavormide vahele jäänud lohkudesse ja nõgudesse on
annaabi.ee 
