piirkonnas. Põhiliseks kaebuseks on hommikune liigesjäikus. See tähendab, et hommikuti on liigesed kanged ning raske on liikuma hakata. Tavaliselt taoline seisund laheneb tunni kuni paari jooksul. Üldsümptomitest võivad esineda väsimus, nõrkus, isutus ning halb enesetunne. Need ilmingud võivad vahel olla ka esmasteks reumatoidartriidi kaebusteks. Esineb ulnaarne deviatsioon (reumatoidne käsi) - labakäsi kaldub ulnaarsele. Liigespilu kitseneb. Hiljen lihaste atroofia ja liigeste püsivad deformatsioonid : 6 Diagnoosimine Esmalt viitavad diagnoosile iseloomulikud kaebused ning haigusilmingud. Röntgenuuringuga püütakse selgitada liigeste kahjustuse ulatust ning iseloomu. Vereanalüüsist määratakse põletikunäitajad ning reunatoidfaktor, mis aga paljudel haigetel puudub. 7 Ravivõimalused
ulatuslikum. Ravi: täielikult konkreetset juhtumit arvestades ja individuaalne - ortoosist operatiivse ravini. Värsked ehk ägedad põlveliigese sisesed vigastused 1. Võruketaste ehk meniskide vigastused Meniskide vigastused tekivad kõige sagedamini keha raskust kandva jala sääre keerdumisel ja samaaegsel painutusel (ka sirutusel). Valu jääb püsima kõige sagedamini trepist kõndimisel. Katsudes on liigespilu vigastatud võruketta poolel teravalt valulik põlve sirutamisel, teatud juhtudel võib katsudes ja põlve sirutades tunda "plõksumist". Ravi: valu vastu suukaudsed vahendid, külm, valu põhjustavatest liigutustest hoidumine kuni arsti poole pöördumiseni (võimalikult ruttu). Lõplik ravi on reeglina operatiivne. 2. Ristatisidemete vigastused Ristatisidemete rebendite puhul on liiges ebastabiilne, mis väljendub ebakindluses toetumisel jalale ja jala "alt ära mineku" tundes
ümbritsevate kudede rebendid ja väike verejooks. Vigastuse paranemisel moodustub armkude, mis on tervete kudedega vrreldes vähem elastne ja vib järgmise trauma korral uuesti kahjustuda. Nii toimub kahjustuse süvenemine. Vigastuse ümber olevad lihased tmbuvad kramplikult kokku, püüdes piirata haige liigese liikuvust. Khrede omavaheline hrdumine suureneb veelgi - on vallandunud degeneratiivne protsess. Samaaegselt liigeskhre keskosa kulumisega hakkavad selle servad liigespilu suunas kasvama ja luustuma. Moodustuvad luulised jätked, mida nimetatakse osteofüütideks (luukasvised). Enamasti tekivad need liigestes, millele langeb kige suurem koormus - puusa-, plve- liigesed ja lülisammas. Osteoartroos on seisund, mis on teatud mttes vältimatu, kuna tegemist on vananemisest tingitud liigeskhre ja luude degeneratiivsete muutustega. On teada mned riskitegurid, mis soodustavad haiguse varajast teket. Ülemäärane kehaline koormus
annaabi.ee 
