· Motoorika koordinatsioonile on iseloomulik töötavalt organilt reguleerivale närvikeskusele tagasipöörduvate signaalide ehk tagasiside (ingl. feedback) olemasolu · Kesknärvisüsteemi informeerimine perifeerias esile kutsutud talitlusest toimub eelkõige proprioretseptoritest (lihaskäävid, kõõlusorganid) lähtuvate aferentsete signaalide abil · Seda täiendab informatsioon - nägemisorganist - kuulmisorganist - tasakaaluorganist - naha- ja liigeseretseptoritest Tagasisidestuva informatsiooni alusel · Tehakse liigutustegevuses või kehahoiakus vajalikke korrektiive · Kooskõlastatakse liikumisaparaadi erinevate lülide tegevust · Tagasisidestuv informatsioon koondub väike- ja vaheaju (põhiliselt talamuse) spetsiifilistesse tuumadesse, kust see juhitakse edasi suuraju koorde · Motoorikat juhtivad närvikeskused saavad vahetpidamata tagasisidestuvat informatsiooni liikumisaparaadi seisundist, mis võimaldab teadvuses peegeldada
Lihase tooniline pinge- on aluseks kehaasendite säilitamisel. Lihaspinge arenenb aeglaselt, isomeetriline lihastöö reziim, aeglaste motoorsete ühikute aktiivsuse domineerimine. Hoiakurefleks- on suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele, juhtudel kui on oht selle häirumiseks. Nad tekivad pea asendi muutumisel ruumis, samuti pea asendi muutumisel kere suhtes. Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest -lihaskäävidest, kaelapiirkonna naha- ja liigeseretseptoritest, vestibulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest. Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu. Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu. Rütmiline refleks- ilmnevad tsüklilisel liigutustegevusel. Nende teke on seotud antagonistlihaste innervatsiooniga. Juhtimine toimub mitme kesknärvisüsteemi osa kaudu alates seljaajust kuni suurajupoolkerade kooreni. 18. Motoorika juhtimise põhiprintsiibid. Tugimotoorika juhtroll:
annaabi.ee 
