Tihend, 7. Tolmukatte, 8. Kardaani toru võll. Võlliliigendid jagunevad täis- ja poolliigenditeks. Täisliigenditel (Joonis 40) on kindlad õõtsumisteljed, mis võimaldavad võlli kallet et 20... 25°. Poolliigendite õõtsumisteljed on kindla orientatsioonita ja nendega ühendatud võlli kalle on vaid mõni kraad. Nad korvavad raami kõverusest ja paigaldusvigadest tingitud vildakusi. Täisliigendid jagunevad asünkroon- ehk muutkiirusliigenditeks ja sünkroon- ehk püsikiirus- liigenditeks. 39 Poolliigendid jagunevad elastseteks ja jäikadeks. Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks (liigend on võlli ühes otsas) ja kahekordseteks (liigendid on mõlemas otsas). Joonis 41:Elastne liigend. 1. ja 5
kardaanvõll asuvad erinevate nurkade all. On ju väga vähe selliseid töid, kus traktor ja töömasin ei tohi kuigivõrd oma asendit muuta. Erinevate nurkade kindlustamiseks kasutatakse: ühekordseid, kahekordseid, suurendatud pöördenurgaga kardaaniriste. Lubatud maksimaalne pöördenurk sõltub ristliigendi poolt ülekantava nurkkiiruse suhtest ja selle järgi jagunevad nad: muutuva nurkkiirusega ja püsiva nurkkiirusega liigenditeks. Et ristliigendid ja muutuva pikkusega kardaanvõllid töötaksid häireteta pikka aega, on oluline nende õigeaegne ja nõuetekohane hooldus, mis seisneb küll ainult vajaliku määrdeaine viimises õigel ajal õigesse kohta. Siinkirjutaja teab oma kogemustest, kui palju lisavaeva nõuab hooldamata kardaanvõlli komplekti ühendamine. Tehniliselt mittekorras kardaanülekanded on olnud ja ilmselt võivad olla ka edaspidi oht. 33. Veosillad: Peaülekanded, nende otstarve ja ehitus. (1) lk. 297
annaabi.ee 
