väljaselgitamist, sai rajada funktsionaalselt tsoneeritud elamupiirkondi vastavalt elanike miinimum-numbritele ja minimeerida nn elurajoonile ,,võõraid tegevusi". Ideed arendati edasi prognooside tegemiseni tulevikus vajalike teenuste või nt autode arvukuse kohta, mida kasutati linna edasise arengu planeerimiseks. 30. Modernism kasutas autosid, lahendamaks lokaalseid keskkonnaprobleeme tehaste juures. Pikad veokid, liigendbussid ei sobinud ajaloolise tänavaarhitektuuriga linnaosades. Autost on saanud ajaloolise linna lõhkumise ,,tööriist" kuna neid on nii palju. Suurte kiirteede ja ristmike ehitamine tõi kaasa SLOAP ,,Space Left Over After Planning" probleemi. 31. Positiivsed tulemused: terviklik lähenemine kogu linna arengu planeerimisel, linnaruumi hinnati jälle kui tervikut. Mõisteti, et linnaelanikel olid puudujäägid sotsiaalses lävimises,
linna toimimiseks pidi olema funktsioneeriv autotransport • Seega modernismi vastus esimesele keskkonnakriisile oli kasutada autosid, lahendamaks lokaalseid keskkonnaprobleeme tehaste juures (ehk põgeneda probleemide eest; see põhimõte soodustas aga tänapäevase globaalse saastatuse probleemi tekkimist). • Kui hakati kasutama suuri autosid (veoautosid) lakkas olemasolev ajalooline linnastruktuur funktsioneerimast. • 18 m ja pikemad veoautod ja liigendbussid pole sobivad ajaloolise tänavaarhitektuuriga linnaosades – kasutavad teistsugust sõidumaneeri pööretel kui sõiduautod. • sõiduautodega kaasnev suurim probleem ei ole mitte nende suuruses vaid arvukuses • autotranspordist sõltuv linn ja kõrge elustandard, mis lubab igale perele autot on kaasa toonud autode arvukuse ülisuure kasvu • olemasolevate linnade võime absorbeerida (mahutada) autosid, hakkab tänapäeval jõudma
annaabi.ee 
