(võrdub muusikalise heli kõlavärviga ehk tämbriga) · Põhivõnkumise ulatus ehk helivaljus ehk amplituud kui kaugus keskasendist äärmisesse asendisse on võnkumise suurus ehk intensiivsus, mis oleneb sisendatud energia kogusest. (võrdub muusikalise heli helitugevusega) · Põhivõnkumise kestus ehk helikestus kui võnkumise jätkuvus, mis oleneb sisestatud energia-impulsside arvust ja nende pikkusest, st energia liigendatusest (võrdub muusikalise heli helivältusega) · Põhivõnkumise sagedus ehk helisagedus kui võnkumise kiirus, mis oleneb keha kogusest (võrdub muusikalise heli helikõrgusega) Heli kui füüsikalist nähtust iseloomustavad heli füüsikalised omadused. Kui heli läbib inimese kuulmiselundid, teiseneb füüsikaline heli füsioloogiliseks heliks ehk tekib kuulmine. Füsioloogiline heli muutub psüühiliseks ehk muusikaliseks heliks. Tekib helitaju
· paigutades hoone nurkadele laiavõralised või lehvikja võraga puud tundub hoone laiem. · hoone tundub kõrgem, kui nurkadesse paigutada koonilise või sammasja võraga puud. · nurkade peitmine taimestikku laseb esile tulla fassaadil · massiivsed, lagedad seinapinnad saab liigendada taimestikuga. Faktuur(tekstuur) Faktuur e pinnastruktuur iseloomustab pinna visuaalset kvaliteeti. Olenevalt materjalist, värvusest, pinnatöötlusest ning pinna liigendatusest mõjub vorm erinevalt. Maastikukujunduses esinevate mitmesuguste pindade nt teed, platsid, muru faktuur sõltub eeskätt materjalist, nt plaatpinna muster on seda tihedam mida väiksem on plaat. Kujunduslikust seisukohast, lähtudes vormi pinnaomadustest, on maastikul kahtlemata huvitavamateks elementideks vesi ja taimestik. Sõltuvalt ilmastikust võib taimestik olla eriilmeline. Taimfaktuur pakub palju eriilmelisi pindu, mille faktuur sõltub lehe värvusest,
Alateadlikult võrdleb inimene kõiki objekte kogemuslikult seostades neid iseenda suurusega või talle tundut, igapäevase suurusega. Etalonideks võivad olla hooned, puud-põõsad. Tüüpilised vead suuruselt sobimatute taimede kokkusobitamisel tehakse enamasti taimmaterjali vähese tundmise tõttu. 2.3 Faktuur(tekstuur) Faktuur ehk pinnasstruktuur iseloomustab pinna visuaalset kvaliteeti. Olenevalt materjalist, värvusest, pinnatöötlusest ning pinna liigendatusest mõjb vorm erinevalt. Maasitukukujunduses erinevate mitmesuguste pindade faktuur sõltub eeskätt materjalist. Looduslike vormide faktuur on pidevas muutumises seoses paljude looduslike protsessidega. 4 Kujunduslikust seisukohast lähtudes vormi pinnaomadustest, on maastikul huvitavamateks elementideks vesi ja taimestik. 2.4 Sümmeetria ja tasakaal
annaabi.ee 
