3.2.11. Haljastuskihi rajamine Haljastuskiht rajatakse hoone välisperimeetri ümber, kogu väljakaeve ulatuses 0,2 meetri paksuse kihina. Muld võetakse pinnase koorimisest alles jäetud ladustamiskohast 200 meetri kaugusel, tuuakse tagasi kallurveokitega Scania CB8x4EHZ, mis laetakse täis teleskooptõstukitega Cat TH 417. Objektil tegeleb mulla laiali laotamisega minilaadur Cat 236 II. Lisa 4. Lisaks süvendi tagasitäitele kuluvale kasvupinnasele, rajatakse haljastuskiht kogu liigeldava ala ulatuses (ca. 5500 m2), mille kogumahuks on ligikaudu 1060 m3 mulda, millest 230 m3 on olemas ning juurde tellida tarvis 830 m3 mulda, see on 47 auto koormatäit. 3.3. Tööde kvaliteedi nõuded Töödel kasutataval kvaliteedi nõuded on välja toodud Ehitustööde üldistes kvaliteedinõuetest MaaRYL 2000 Pinnasetööd ja alustarindid. D1 Olemasolevad ehitised: D11olemasolevad puud ja taimestik D2 Ehitusplatsi süvendid: D21 nõlvadega süvend
vihmasajud. Alapunkti koostamisel kasutatud allikmaterjal: 1. Tuul, K. Linnahaljastus: avalike alade kujundamise ja ehitamise käsiraamat. Atlex, Tartu 2009 2. Viheralueiden kasvualustat. Viherympäristöliitto ry, Julkaisu 31. Helsinki 2004 3. www.klab.ee 81 7. TÄNAVAPUUDE TUGIPINNAS Tugipinnast kasutatakse juurekeskkonna rajamiseks kohtades, kus puude juured ulatuvad intensiivselt liigeldava tänava sillutise alla. Õigesti rajatud tugipinnas ei tihene liikluskoormuse poolt põhjustatava surve ja vibratsiooni tõttu - ta peaks survet otsekui „kandma“. Sel põhjusel nimetataksegi tugipinnast ka tugevdatud struktuuriga kasvupinnaseks, mõnikord ka kandvaks kasvupinnaseks või kandvaks kasvualuseks. 7.1. Linnapuude juurte kasvu ja sanitaarset seisundit mõjutavad tegurid Linnapuude juurte kasvu ja sanitaarset seisundit mõjutavad kõige enam järgmised tegurid:
annaabi.ee 
