Maa tiirlemine Maa tiirleb ümber Päikese orbiidil, mille läbimiseks kulub 365 ¼ ööpäeva. Ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub 365 päeva ehk üks Maa aasta. Seega on planeedi aasta pikkuseks aeg, mis kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese. Meie kalendriaastas ongi seetõttu 365 ööpäeva. See aga tähendab, et igal aastal jääb veerand ööpäeva üle. Seda kasutatakse lisapäeva moodustamiseks igal neljandal aastal. Lisapäevaga aastat nimetatakse liigaastaks ja selles on 366 päeva. Liigaastal on veebruaris hariliku 28 päeva asemel 29 päeva. Lisapäeva juurdevõtmine igal neljandal aastal seab kalendri uuesti õigeks. Kui me elaksime planeedil Merkuuril, kestaks aasta ainult 88 Maa ööpäeva. Kõige kaugema tuntud planeedi Pluuto aasta on aga võrdne 248 Maa aastaga. Nagu Kepler avastas, pole Maa orbiit ringikujuline. Detsembris on Maa Päikesele veidi lähemal kui juunis, millal ta on oma kaugeimas punktis. Lisaks sellele on Maa telg kaldu
4x6h = 24 h e 1 ööpäev, siis vanas kalendris oli iga neljaga jaguv aasta liigaasta e veebruaris on lisapäev, 29 veebr. See kalender on ligikaudu õige, kuid pikas ajavahemikus toimub nihe kalendriaja ja looduslike protsesside aja vahe. Põhjus on, et 6h 5h 48 min 46 sek on ligikaudu 11 min ja 14 sek, mis tekitab näiteks 400 aasta kohta 3me päevase nihke. Seetõttu 1918 võeti vastu uus kalender ehk Gregorius'se kalender. Selle süsteemi järgi ei loeta liigaastaks seda täissajalist aastat, mille täissadade arv ei jagu täpselt 4ga(vahepealsed aastad on kõik liigaastad). 2000 oli liigaasta 2100 ei ole 2200 ei ole 2300 ei ole 2400 on liigaasta Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning kaheksast planeedist. Alates Päikesest: Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptun Neli esimest planeeti nim Maa tüüpi planeedid. Viimased neli hiidplaneedid.
annaabi.ee 
