kuningale naiseks minna,siis kui too ylikooli sulgeb.1848.Revolutsiooni ajal tuleb yhinemine taas kõne alla.1.Suure SKSmaa idee,kõik riigid yhendada,kus räägiti sks keelt.See ei läind peale.2. väikse SKSmaa idee,et yhendada ainult saksa alad,sobis paremini.Preisimaa peaministriks sai Bismarck,kes yhendas 1857-1870 kõik riigikesed relvaga.Samal ajal pidas ta sõda Taaniga(1864)ja Austriaga(1866).Riigikord:1871 kehtestati põhiseadus.Erinevatel liiduriikidel olid erinevad õigused.SKS koosnes 24 yxusest + elsass-lotring.3 vaba linna: bremen,hamburg,danzing->(liidumaa õigused).Suurim liiduriik oli Preisimaa.Kõrgeim seadusandlik võim-riigipäev.Selle staatus oli ebakindel.Riiginõukogu oli nõuandev org.Keiser-täidesaatev võim.1.keiser oli Wilhelm I(1870-88)Tugev võim.tugevate õigustega oli ka riigikantsler.Bismarck oli esimene.SKS erakonnad:*konservatiivid-mõisnikud,töösturid,sõjaväelased.Pooldasid sõjandust,majandust
ja andis välja seadusi ja Riigipäev rahva poolt valitud alamkoda, mis võis eelarve koostamisel sõna võtta, aga mille ees kantsler ega valitsus ei vastutanud. Kodanike õigus alamkoda valida oli kõige esinduslikum selle aja Euroopas: valida said kõik meeskodanikud, olenemata ametist, seisusest, kes olid 25 aastased. Valimised olid salajased. Saksamaa oli ühendatud rahvuslikul pinnal ilma Austriata, aga jäi endiselt liitriigiks. Kõikidel liiduriikidel oli suur suveräänsus. Preisimaa oli üks Saksa liidu riik teiste seas, kuigi keisriks sai olla ainult Preisi kuninga dünastia. Preisimaa likvideeriti 1947. Bismarck jäi kantsleriks 1890.a-ni. Põhilised reformid:rahareform 1871 (ühtne rahasüsteem kuldmark), 1872 ulatuslik haldusreform, Saksamaa pealinnaks sai Berliin, mis oli 19.saj kasvanud väga kiiresti. Sisemised konfliktid, millega Bismarck rinda pistis: 1)Võimuvõitlus katoliku kirikuga (Kulturkampf(?))
võimu vastased. Mingeid suuri süüdistusi tegelikult polegi. Kõige olulisem on see, et Leningradi seltskonda hakati süüdistama, et nad nö liigselt pööravad tähelepanu Leningradile ning teiseks neid inimesi, kes sinna kuulusid, hakati süüdistama selles, et tahavad Vene Föderatsiooni staatust NL koosseisus tõsta. Vene Föderatsioon tegelikult oma komparteid ei omanud, samas teistel liiduriikidel olid need olemas. Leningradi tegelased kõnelesid sellest, et võiks päevakorda tulla, et ka Vene Föderatsioonil võiks olla oma kompartei. Nendest tühistest süüdistustest piisas, et kokku panna Leningradi süüasi, mille tulemusel tegelikult mitu grupi kõige mõjukamat liidrit hukati. Ka nt Karjalas toimus väga ulatuslik puhastus, Karjala LV juhtkond võeti maha ja juhtkonnavahetus sai kõige olulisemaks Juri Andropovi hilisemas karjääris, temast sai Karjala uus parteijuht
annaabi.ee 
