ning viimasena 1999. aprillis Kambodža. Tänaseks on ASEAN-i koosseisus kõik kümme eelmainitud riiki: Indoneesia, Filipiinid, Singapur, Tai, Brunei, Vietnam, Laos, Birma ja Kambodža. Hetkel käivad läbirääkimised Ida-Timoriga, sest nad avaldasid soovi astuda ASEAN-i 11. liikmesriigiks. [1] Organisatsiooni eesmärk on liikmesriikide omavaheline läbiv koostöö mitmetes erinevates sektorites. Liikmesriikide vaheliseks kommunikatsiooniks koostasid kõik 10 liiduriiki 1976. aastal printsiipide kogumiku, mida kutsutakse rahvusvaheliselt Treaty of Amity and Cooperation in Southeast Asia (TAC). TACi printsiibid kutsuvad liiduriike üles olema tolerantsed ja abivalmid üksteise suhtes, kasvatama vastastikkust austust, vältima teise riigi eraasjadesse omavoliliselt sekkuda ja üheks põhitegevuseks on kaasa aidata nii enda kui liikmesriikide majanduse kasvule. Lisaks on tähtsalt kohal sotsiaalse arengu, kultuuri- ning loomevaldkonna edendamine
teised majandusliinid tugevalt kahjustada. Kogu tööjõud ja raha suunati relvatööstusesse. Seda tehti nimelt sellepärast, et näidata oma võimu lääneriikide ees ja neid hirmutada. See protsess viis aga majanduse allakäigule, sest riik ei tootnud enam teiste majandusliinide abidega kapitali. Samuti ei kandnud viisaastakuplaanid vilja, sest tootjatele seati liiga kõrged normid. Lisaks nõrgale ja laostunud majandusele vaevas suurt liiduriiki veel mitmedki probleemid. Näiteks Külm sõda, mis arvatavasti viiski selle riigi kokkuvarisemiseni. Külm sõda tähendas võitlust kahe osapoole vahel, demokraatia ja kommunismi, ning otsene sõjategevus puudus. Külma sõja ajal toimusid mitmed kriisid, mis kujutasid endast väga suurt ohtu, et algab uus maailmasõda. Näiteks Kuuba kriis, Suessi kriis, Korea sõda ja Vietnami sõda. Kriisid suudeti vältida otsese sõjata, kus Nõukogude Liit ise osales, pigem osales
ühineda. Euroopa Ülemkogu määrab Euroopa Liidu otsuste üldise poliitilise suuna ja prioriteedid. Lissaboni lepingu jõustumisega 1.detsembril 2009 sai sellest institutsiooni . Ülemkogu valib eesistuja kvalifitseeritud häälteenamusega. Eesistuja vastutab ülemkogu kohtumiste ettevalmistamise ja juhtimise eest. Eesistuja ametiaeg on kaks ja pool aastat ning teda võib tagasi valida ühe korra. 1.Jaanuar 1999 oli see ajalooline päev, mil üksteist Euroopa Liiduriiki (praeguseks on neid kuusteist) määrasid lõplikult kindlaks enda omavääringute ja euro vahetuskursid. Sündis euroopa rahaliit koos ühisraha euroga. Järgnes üleminekuperiood, kus euro oli üksnes ülekanderaha. 1. Jaanuaril 2002. aastal lasti aga euro pangatähed ja mündid ringlusesse. 1.jaanuaril 2002. aastal hakkasid euro pangatäheti ja münte kasutama kaksteist riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja
annaabi.ee 
