ajutiselt kõrvalejättes riigiteemadele pühendada. Kalliase rahu: Sõda Ateena mereliidu ja pärsia vahel lõpetati väidetavalt Kalliase rahuga, mille kohta pole tegelikult teada, kas see sõlmiti, aga sõda igatahes lõppes. Ateena mereliit: 478/477 sõlmiti Ateena mereliit ehk nn Delose liit. Liitlased tõotasid pidada ateenlaste juhtimisel ühist sõda Pärsia vastu. Need riigid, mis ise laevu välja ei pannud, pidid maksma andamit. Liidulaevastiku ülemana tõusis esile Kimon. Demokraatlik riigikord: Ateena kodanike hulk kõnealusel perioodil ulatus arvatavasti kuni 60 000 inimeseni. kõik tähtsamad riigiasjad otsustati regulaarselt koguneval rahvakoosolekul (ekklesia), millele kuulus nii seadusandlik võim kui ka õigus otsustada päevapoliitilisi küsimusi. Rahvakoosolek käis koos u 40 x aastas ja rahvakoosoleku päevakorra valmistas ette 500 liikmeline nõukogu, mille
laevastiku. Xerxes Pärsia kuningas, kes on üritas Kreekat vallutada Pärsia sõdade ajal. Akragase Theron oli Akragase türann, kes domineeris koos Geloniga Sitsiilia lõuna- ja Theron idaosas. Sürakuusa Gelon oli sürakuusa türann ja Hieron oli tema vend, kes päris võimu peale Gelon ja Geloni surma. Hieron purustas Kyme lahingus etruskide laevastiku. Hieron 16) Klassikaline periood Kimon Ateena liidulaevastiku juht. Tema juhtimisel võeti pärslastelt kõik Egeuse mere äärsed Kreeka linnad. Oli ka väga spartameelne. Ephialtes Ateena poliitik, kes viis läbi reformi, kus andis poliitilised volitused rahvakoosolekule. Seda reformi peetakse radikaalse demokraatia alguseks. Perikles Ateena aristokraat. Hakkas riigiametnikele ja kohtunikele palka maksma, et kaasata lihtrahvas riigi juhtimisse. Välispoliitikas Sparta-vastane, toim I
sündimise ringist välja. 15) Kreeka- Pärsia sõdade ajajärk Kreeka-Pärsia sõjad: Ioonia ülestõus; Maratoni lahing; Themistokles ja Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. . Sitsiilia türannid: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. 16) Klassikaline periood Kimon - Ateena riigimees, Ateena Mereliidu (Delose liidu) liidulaevastiku ülem, Maratoni lahingu kangelase Miltiadese poeg. Saavutas Pärslaste üle 469 Väike-Aasia lõunarannikul Eurymedoni lahingus võidu nii merel kui maal. Aristokraatlikult meelestatud, pooldas liitu Spartaga, aitas neid Messeenia ülestõusu mahasurumisel, Ateenas ebasoosingusse, pagendati ca 462 ostrakismiga. Periklese ja Ephialtese vastane. Suri pärslastelt Küprost vallutades. Ephialtese reform - Ateena demkraatlik riigimees, viis 462 läbi reformi, millega võeti
joonlaste ühispühamus Delose saarel. Seal pidi koos käima ka liitlaslinnade esindajate nõupidamine. Liitlased jätkasid edukat sõda, vallutades järkjärgult veel Pärsia võimu alla jäänud linnu Egeusel ja Väike-Aasia rannikul. Kuid üsna varakult ilmnes ka ateenlaste kindel võim teiste üle need, kes liidust lahku lüüa püüdsid, sunniti karmilt liitu tagasi. Peamiselt Ateena laevadest koosneva liidulaevastiku ülemana tõusis esile Kimon (Maratoni lahingu kangelase Miltiadese poeg), kelle juhtimisel saavutati Pärslaste vastu järjekordne hiilgav võit korraga nii maal kui merel Eurymedoni juures Väike-Aasia lõunarannikul (u. 469. a.). Tundub, et sellega oli Pärsia oht Egeuse merele mõneks ajaks kõrvaldatud. Kimonist sai ka toonase Ateena silmapaistvaim riigimees. Aristeides suri ja Themistokles, kelle initsiatiivil olid ateenlased pärslaste väljatõrjumise järel rajanud