ette kuulutanud koduküla mahapõlemist). Talle tekkis palju enamasti naissoost austajaid. Rasputin saabus St. Peterburgi munga riietuses, ja kuulutas ennast kui pühameest. Ta mainest oli kuulda et ta on rahulolematu joodik, ravitseja, ja naistemees. Ta oli loonud oma usuteaduse erinevatest kultustest ja sektidest ja uskus et selleks et pühaks saada peab inimene pattu tegema. Ta sai nime Rasputin hüüdnimena ,see tähendab kombelõtv,liiderik vene keeles.Ta elas kindlasti oma nime vääriliselt. Lisaks oli tal märkimisväärne käitumine: ta oli samuti must ja ebakorralik. Ta ei pesnud end kunagi ega vahetanud riideid ja tema rasvased juuksed ja katkised riided lõid välimuse mis aitasid veenda tema jälgijaid et ta oli jumala mees ja püha.Ta olid ka hüpnotiseerivad käitumismaneerid ja sügav sinised silmad. Tsaaripere lähikonda sattus Rasputin peamiselt tänu kahele asjaolule. Esiteks oli
Eesti laenud eestirootsi murretes on nt kiltor, kilter ‘mõisavalitseja’ (← kilter), kubias, kubius ‘kubjas’, mätsnikk ‘metsnik, metsavaht’, måisnik(k) ‘mõisnik’, talet ‘vallatalitaja, vallavanem’, talita iia, talite iia, taleta iia ‘lensman’ (← talitaja), halep ‘inimene, kes tahab ühel päeval üht ja teisel teist’ (← alp), 18 kaim(os), käim(os) ‘nimekaim’, libb ‘emane koer, lita; liiderik naine; libu, prostituut’ (← libu), lurios ‘petis, vigurivänt’ (← lurjus), tåla ‘tobu, loll; narr, kloun’ (← tola), ma iia ‘hütt, maja’, mai, mäi, māe ‘võrgumaja rannas’, sil(l)m ‘kitsas väike laht’ (← silm), tint ‘(meri)tint’. Eesti keelest on laenatud ka teistesse läänemeresoome keeltesse. Läänemeresoome keelte omavahelisi laene on raskem kindlaks teha, tegemist võib olla omatüvedega, mis on levinud piiratud keelealal