Peagi lahvatas kahe mehe vahel kodusõda, Octavianus võitis Antoniuse. Viimane põgenes Egiptusesse, kus koos Kleopatraga end tapsid. Octavianus aga ühendas Vahemeremaad oma võimu alla. Sellega lõppes Rooma vabariigi aeg. 287-31 hiline periood Hilise vabariigi ajajärgul hakkas Rooma ajama vallutuspol. väljaspool Itaaliat. Kolmes Puunia sõjas ( vastavalt 264-241, 218-201, 149-146, kõik e. Kr.) võitsid roomlased oma võimsamat majandus- ja kaubandusrivaali Vahemerel Kartaagot ning liidendasid Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika, millest said I -sed Rooma provintsid, vallutasid Po madaliku, Liguuria ranniku ja Hispaania. Kartaago purustati. Samaaegselt tungisid roomlased idapoolsetesse Vahemeremaadesse ja sõdisid Illüüria (229-228, 219 e. Kr.) ning Makedooniaga (215-205, 200-197, 171-168). Tähtsaimad võidud: Seleukiidide kun-ga Antiochose (190 e. Kr), Aitoolia Liidu (189 e. Kr.), Ahhaia Liidu (146 e. Kr. purustati Korintos) üle. Rooma sõjaline ja pol.
lääni tulud. Ottode Reichskirche oli investituuritüli põhjuseks. Ottode renessanss tugevama keskvõimuga keisrid (kolm Ottot) üritasid taastada antiigiaegset kunsti ja kultuuri. Uuenduste periood nii maaharimises, toitumises (oa, läätsede ja herne kasvatamise algus) kui ka kaubanduses. 3Ottot-taastadaantiigikunstikultuuri-maaharimine-toit-kaubandus Franki ehk Saali dünastia valitses Saksa-Roomat 1024-1125. Nende ajal oli keskaegse keisrivõimu kõrgaeg. Liidendasid Saksamaaga Burgundia. Tekkisid tülid keisri ja paavsti vahel, paavstivõimu tugevnemise tõttu. Heinrich IV (valitses 1056-1106)Kuni 1066 valitsesid regendid. Võitles vürtside võimu vastu toetudes alamaadlile, ministeriaalidele ja linnadele. 1075 surus lõlikult maha saksimaa ülestõusu. 1076 ei nõustunud paavsti dekreediga ja kuulutas paavsti tagandatuks. Paavst tagandas Heinrichi ja viskas kirikust välja. Seetõttu langes Heinrichi
annaabi.ee 
