Tegemist on ühe teemaga, mis mind sügavalt huvitab ning mille puhul mulle reegleid väänata meeldib, kuna selleks nad ongi, kuid seda pigem neile, kes sellega väärikalt hakkama saavad ja välja kannavad, sõna otseses mõttes. Usun, et enamus mõistab asjaolu, et tööriided peavad olema töökindlad, vastupidavad ja mugavad. Näiteks spetsiaalsed riided a la tunked ja joped ehitajatele, mida võib näha ehituspoodides. Nende eeldamine ja olemasolu õigustab end, kuna liibuvas siidsärgis ja kallites kingades tellingutel ronimine oleks absurdne ja need esemed saaksid kergesti rikutud, mistõttu oleks tegu raha raiskamisega. See poleks mõistuspärane. Kuid kuidas teeb tavalise inimese töö või suhtluse naeruväärseks (või tegelikult harjumatuks) tavaliste igapäevariiete a la teksade ja t-särkide kandmine, kui need ei saa loogiliselt võttes lõpptulemust mõjutada, kui just tegu pole modelliga, kes peab hoopis teiste riideid demonstreerima..?
aastal linale tulnud "Ohtlikud aastad", millele vähem kui pool aastat hiljem järgnes - varem filmitud, kuid riiulile jäetud "Scudda Hoo! Scudda Hay!". Selle lihtsakoelise maakomöödia tiitrites tema nime ei olnudki. Kuulsuse tõi Monroele 1953. aastal linale tulnud "Niagara", kuid juba viiekümnendate lõpul oli näitlejatari kuulsus hääbumas, sest ta ei suutnud enam võtteplatsil toime tulla ja rändas haiglate vahet. Kõige paremini on ta aga inimestele meelde jäänud sellest, kui ta liibuvas sädelevas kalliskividega kaetud kleidis 1962. aastal president Kennedyle katkeval häälel laulis "Happy Birthday, mr. President". Väidetavalt arstimite mõju all, nii et ta ise ei mäletanud enam midagi, isegi lendu Los Angelesest mandri teise serva ja tagasi ning tohutut riidu võtteplatsil, kust ta omal volil lahkus. Ihuvärvi kleit, kaotanud küll osa oma kalliskividest, müüdi hiljem oksjonil 1 267 500 dollari eest. Omal ajal oli see maksnud 12 000.
Jalakäijaks loetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid.” Väga tõenäoliselt ei tea lugeja, kellele näites 36 antakse ainult vaste jalakäija, kas mõeldud on jala käivat isikut või jalakäijat liiklusseaduse mõttes. Eriti halval (selle näite puhul lausa eluohtlikul) juhul ei oska lugeja isegi kahtlustada, et kõnealuse mõiste ekstensiooni võiks kuuluda ka see liibuvas kostüümis tüüp, kes talle parajasti läheneb uiskudel kiirusega 40 km/h ja praktiliselt ilma pidurdamise võimaluseta, ja kellele ta liiklusseaduse järgi peab teed andma. Vajalikud ei ole vasted aga selles mõttes, et lähtekeele terminit arusaadavaks teha saab ka muul viisil. Kui eesmärk on tõesti ainult lugemine, siis piisab näiteks selgitusest nagu näites 37. Tuleb vaid tähelepanu pöörata andmete paigutusele sõnastiku mikrostruktuuris –
annaabi.ee 
