Lapsed eitavad välisilma ohte nii sõnades (fantaasiad, muinasjutud) kui tegudes (mängud). Liibido on teatud liiki psüühiline energia, mis S. Freudi järgi on aluseks kõigile seksuaaltungi erinevatele avaldumisviisidele. Erinev võib olla seksuaaltungi objekt (seda kirjeldab liibido kateksis e. hõivang e. paine), tungi eesmärk (kas seksuaalsuhe või sublimatsioon) kui ka seksuaalse erutuse allikas (erogeenne tsoon). Freud märkis, et mõnel inimesel on suurem osa liibidost paigutatud miskisse (erootiline tüüp), mõnel minasse (nartsislik tüüp), mõnel aga üliminasse (obsessiivne tüüp). Eriti suure ebaproportsionaalsuse korral pole see enam isiksusetüüp, vaid juba isiksusehäire. C. G. Jungi järgi tähistab liibido kogu psüühilise energia sfääri, kõiki ihasid ja kalduvusi millekski. S. Freudi. järgi on liibido seksuaaltungi energia. See lepitamatu erinevus katkestas psühhoanalüüsi isa S. F. ja kroonprintsi C. G. J
õpib ise poti peal käima, saab ka protestida) 3) Falliline seksuaalsuse faas 3.-4. eluaastani, suguorganid (lugematul arvul küsimusi selle kohta, seksuaalimpulss on iseendale suunatud) 4) Latentne faas - 4.- kuni puberteedini, ükski piirkond ei domineeri 5) Genitaalne faas puberteedieast alates, suguorganid jälle Kui toimub libiido üleminek järgmisele kehapiirkonnale, siis osa liibidost jääb alati eelnenud piirkonnaga ka seotuks. Regressioon on see, kui mingil elumomendil pöördutakse tagasi varasemate naudingu hankimisviiside juurde. Selle raamatuga mingis mõttes loogiliselt on seotud "Teiselpool mõnuprintsiipi". See ilmus 1920. aastal. Selles raamatus on põhirõhk tungidel. Nimelt väidab Freud, et inimese elu juhivad kaks peamist tungi: seksuaaltung (elutung) ja agressiivsustung (surmatung). Esimese maailmasõja koledused olid alles nii selgelt
annaabi.ee 
