Lihvimisel materjali eemaldamine toote pinnalt erineb oluliselt eelnevatest töömeetoditest, kus puitu lõigati või saeti. Lihvimisel toimub kraapimine, mis tuleneb lihvaines olevate terade esitahu negatiivsest nurgast. Terade hulk ja suurus määravad lihvpaberi kareduse ehk selle kui peene jälje see annab. Lihvpaberi karedus näidatakse numbriga, mis annab informatsiooni lihvimisjälje siledusest. Lihvimine Järgnevalt on ära toodud mõned juhendavad lihvpaberite numbrid puittoodete erinevate lihvimisstaadiumide jaoks: -60-80 (keskmine) plaatide paksuskalibreerimine -80-120 (peen) puitoodete esmane lihvimine -120-150 puittoodete lõpplihvimine - 220-400 (eriti peen) pinnaviimistluse vahelihvimine Lihvimine Lihvimise kvaliteedi kindlustamiseks peab jälgima, et lihvitaks pikikiudu. Ainult paksuskalibreerimiseks võidakse lihvida põikikiudu. Kuna lihvimisel saab toote pind lõpliku kvaliteedi, siis
F/W- üks pool sile, teine mustriga. Dekoratiivvineer- pealmised kihid on väärispuuspoonist. Laekavineer- kõikide kihtide suund on sama, kasutatakse lehtpuitu laeka külgede tegemisel täispuidu asendamiseks. (kõverapinnalisi detaili, hokikeppe) 3.Lihvmaterjalid e abrasiivmaterjalid- kasutatakse pinna silumiseks, viimistluskihtide karestamiseks ja vahelihvimiseks. Jämeda teralisi materjale kasutatakse ka kalibreerimiseks e paksuse mahahööveldamiseks. Kuigi juba ammu ei kasutata lihvpaberite valmistamiseks liiva, nim neid siiani rahvasuus liivapaberiteks. Tänapäeva abrasiivmaterjalid on kõik sünteetilised ning märksa tõhusamad kunagisest liivapaberist. Pinda lihvivateks materjlideks e abrasiivideks peavad olema murduva servaga abrasiivid, mille terad on sideainega risti kinnitatud alusmaterjalile. Alusmaterjalideks võivad olla paber, kangas nailon, vahtplast. Abrasiivid, mida kasutatakse: purustatud klaasi (liivakarva), granaati (ise terituv, punakaspruun),
annaabi.ee 
