Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lihvimistehnika" - 3 õppematerjali

Ajaloo KT11
2
doc

Ajaloo KT11

 Mesoliitikum – keskmine kiviaeg – 9000 a eKr kuni 4000 a eKr  Neoliitikum – noorem kiviaeg – 4000 a eKr kuni 1800 a eKr  Pronksiaeg – 1800 a eKr kuni 500 a eKr  Eel-Rooma rauaaeg 500 a eKr – 50 a pKr  Rooma rauaaeg 50 – 450 a pKr  Keskmine ja noorem rauaaeg 450 – 1200 a pKr 2. Kiviaja arheoloogilised kultuurid  Tööriistade valmistamine looduslikust materjalist (kivi, luu, puu), aja jooksul täiustus lõhestus- ja lihvimistehnika — hakati valmistama keraamikat – põletatud savinõusid, hiljem arenes tavaline keraamika kamm- ja nöörkeraamikaks —  Mesoliitikumis elatasid inimesed ennast küttimise, kalapüügi ja korilusega. Neoliitikumis hakati tegelema ka viljelus- majandusega. Hakati pidama ka koduloomi. 3. Pronksiaeg: tööriistade areng, kindlustatud asulad, kalmed jt muistised, elatusalad  Algselt oli pronks importkaup, väga kallis ja staatusesümbol

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Mesoliitikum-neoliitikum-pronksiaja lõpp
2
odt

Mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaja lõpp

Uued toiduallikad tõid kaasa rahvaarvu suurenemise. Esimesel poolel rajati elupaigad siseveekogude äärde ja mereranda. Lõpuosas hakati tegelema viljeleva majandusega, st. asuti elama maaviljeluseks sobivatele aladele. Asutati esimest korda ka Eesti paepealsed ning sisemaa kõrgustike servaalad. Iseloomulik oli kamm- ja nöörkeraamika. Arenes edasi savinõude valmistamise oskus. Töö- ja tarberiistu tehti nagu enne luust, puust ja kivist. Lihvimistehnika arenes. 2. aastatuhande algupoolel jõudsid Eesti ala asukateni pronksist tööriistad. Kammkeraamika traditsiooni mehed olid pikemad kui nöörkeraamika mehed. Arvatakse, et kammkeraamika inimesed olid soomeugrilised ja nöörkeraamika inimesed indoeurooplased. Tamula asulakohas on üks Eesti nooremaid kiviaja asula- ja matmiskohti. Surnud maeti asulakohtade lähedale, kus surnu oli elanud. Kaasa oli pandud ka esemeid

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Majapidamiskaupade õpimapp
11
doc

Majapidamiskaupade õpimapp

Ahjunõud 9 Kristallist nõud Kristalliks nimetatakse klaasi, mis sisaldab enam kui 24% pliioksiidi. Selline koostis teeb klaasi pehmemaks ja muudab selle läikivaks, klaariks ja kirkaks ning annab ka iseloomuliku kõla. Krisatalli viimistlemiseks kasutatakse põhiliselt kolme tehnikat: lihvimine, söövitamine ja graveerimine. Lõike- ja lihvimistehnika pakub mitmeid viimistlusvõimalusi, sealhulgas teemantnõelgraveerimine, mattgraveerimine jne. Söövitades kaob kristallklaasi siledus ja läige, seda kasutatakse klaasesemete mitmesuguste mustritega kaunistamiseks. Hooldusjuhised: soovitav on pesta käsitsi Kristallklaas on kõige dekoratiivsem ja hinnalisem klaas. Sortiment · Tootja Cristal d´Arques (CdA kristall Prantsusmaalt on puhas, särav, helendav, brilliantne ning helisev)

Majandus → Tööstuskaup
55 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun