Inforiigid jätkavad kiiret edasi liikumist samal ajal kui arengumaad vaevlevad ülerahvastatuse käes. Puudust tuntakse meditsiinist, toiduainetest, haridusest ja meile kõigile elementaarsena tunduvast joogiveest. Esimene maailm annetab küll raha ning palju noored sõidavad sellistesse piirkondadess vabatahtlikeks, kuid reaalset abi jääb siiski väheks. Uus aastasada on tehnoloogia arengu hiilgeaeg. Leiutatud on kõikvõimalikke elektroonilise vidinaid, mis üheltpoolt lihtsutavad elu, teiselt poolt komplitseerivad seda. See ajastu esitab meile palju väljakutseid ning inimestel tuleb taluda rohkelt pinget ja toime tulla mitmete erinevate katsumustega. Seetõttu on alanud sajaka kodanik pidevalt stressis ning psüühhikahaiguste arv on mitmekordistunud. 21. sajandil on siiamaani olnud positiivseid uuendusi üksjagu, kuid vaevalt oskas keegi ette näha, kui otsustav periood sellest tegelikult kujuneb.
EMOTSIOONID 1. Emotsioon ahelreaktsioonina: emotsiooni põhjustav sündmus sündmuse kodeerimine (sündmus liigutatakse kategooriasse, näiteks alandus, meelelahutus, solvang) hinnang (sündmus positiivne või negatiivne, enda või teiste tekitatud, kas inimene kontrollib olukorda) füsioloogiline reaktsioon (hirmuga kaasneb külmatunne, higistamne, lihaste pingulolek) tegutsemisvalmidus (hirmuga kaasneb impulss ennast oletatatava hädaohu eest kaitsa, näiteks joostes) emotsioonide avaldumine (näoväljenduses, hääletoonis, muu emotsionaalne käitumine) regulatsioon (emotsioonide väljendumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult). Emotsiooni komponentidest osalevad sündmus, füsioloogiline reaktsioon ja regulatsioon. Kõige enam on kultuurinormidest mõjutatud regulatsioon. 2. Emotsioonide uurimisvõimalused: küsimustikud, eksperimendid, näoväljenduse uurimine, psühhofarmak...