Kristlasest Pascali jaoks oli saanud loomulikuks mõte, et mitte miski võib tekitada millegi, kuna ka jumal lõi ju selle maailma ja kõik olemused maa peal sõna otseses mõttes mitte millestki. Mis loomulike seaduste järgi loodusriigis võimatu, see jumala jaoks ainuvõimalik. Peale lõpmatult suure maailmaterviku mõistmise, on lõpmatu mõistmise võimet tarvis ka lõpmatult väikeste asjade uurimiseks. Sellepärast ei tohi lasta ennast veedelda ei näilisel asjade lihtsusel, uurimisobjekti väiksusel, ega nätava tunnetushorisondi piiratusel. Ei tohi unustada, et kõige selle taga peitub lõpmatus. 2.2 Inimene Inimene on piiratud ja ajalik nii oma loomu, kui ka kõikide võimete poolest. Tema meeled ja mõistus hõlmavad vaid osa nähtuste diapasoonist. Inimese meeled ei talu mingeid äärmusi: liiga tugev müra kurdistab meid, liiga hele valgus pimestab, liiga suur ja liiga väike vahemaa ei lase meil
kujutab protsessor endast plastmassist karbikest, mis tekitab ühele elektrisignaalide hulgale vastava teise elektrisignaalide hulga. See, missugune elektrisignaalide hulk tekitatakse, sõltub kolmandast elektrisignaalide hulgast. Kogu arvuti riist- ja tarkvara koostöö tulemusena vastab esimene elektrisignaalide hulk üheselt töödeldavatele andmetele, teine töötluse tulemusele ja kolmas hulk töötlusprogrammile. Protsessori universaalsus põhineb signaalide ja töötluse lihtsusel. Töötlusel tekkivate signaalide kaks võimalikku olekut sõltuvad ainult esimese ja kolmanda signaalihulga signaalide samasugustest olekutest. Töötlus ise seisneb vastavate signaalide olekute analüüsis ja tulemusele vastava uue signaali tekitamises. Analüüs ise on üsna lihtne, veidi keerulisemaks teeb asja ainult see, et neid analüüse tuleb teha suhteliselt palju ja kiiresti. Sisuliselt tagab universaalsuse asjaolu, et signaalitöötlust saab vaadata kui infotöötlust
Nii sintoism kui budism kaasasid kummardamisse looduse kui ka objektid kui olulised elemendid. Mitmetel kordadel rajati pühamud mägedele või metsikule maaalale, kuid palju praktilisemaks lähenemiseks sai mägede ja veeteede toomine koju aeda. Budismi ch'ani sekt, mis rajati Hiinas 520. a, sai Jaapanis tuntuks kui zen-budism või lihtsalt Zen - see sõna tähendab sanskriti keeles "meditatsiooni". Rõhuasetus on siin distsipliinil, eneseusaldusel, lihtsusel ja sisemusel. Aiad on paigaks, kus end leida ja avastada seda esteetilist olemist. Eelpoolnimetatud bushi, kellele kuulus suguvõsa maa ning võim selle piires, nimetati daimyo'ks (mõisnik). Rikkad daimyo'd ehitasid omale uhkeid losse ja aedu, mille kujundamisel võeti eeskuju templi ja keisrikoja aedadest, kuid kohandades need Zeni põhimõtetele. Nendes aedades kasutatakse samu elemente, kuid kujundus on abstraktne ja oluline on Mu - ehk "tühjuse" kontseptsioon
annaabi.ee 
