Väga paljud karistamisega seotud müüdid räägivad Zeusist. Zeus, kes ise kaaristas kõiki, kes temasse lugupidamatult suhtusid, nagu näiteks Prometheus. Prometheus vaastas talt tule ja kinkis selle inimestele. Zeus sai selle peale vihaseks ja lasi varga kalju külge aheldada ja igal päeval lasta kotkal tema maksa nokkida; kuid ta ise tegi tihti tegusid, mille eest ta oleks teisi julmalt karistanud. Ta pettis enda naist Herat nii jumalannade kui ka lihtsurelikega. Enamused lood, mis Herast räägivad ongi jutustused sellest, kuidas ta järjekordset abielurikkujat karistab. Ka Zeusi müütidest väljendub, et jumalaid tuleb austada ja elu ongi ebaõiglane, sest tihti jääb mõni karistustvääriv inimene karistuseta. Veel hirmutatakse nende lugudega abielurikkujaid: kõik, kes rikuvad abielu peavad arvestama sellega, et see on suur patt ja väärib korralikku karistust.
) (lisa 2 "Jupiter ja Thetis" 1811. Antiigijärgses kunstis kasutatakse rooma peajumal Jupiteri ja kreeka peajumal Zeusi vahet tegemata. Siingi oleks õigem rääkida Zeusist. Thetis oli nereiid, merenümf, merejumal Nereuse tütar. Tema ja Peleuse poeg oli Achilleus. Zeusi oli taevajumal, jumalate ja inimeste isa. Kuigi tal oli ka mõni nö. ametlik abikaasa (neist tuntuim Hera), siis lapsi oli tal paljude jumalannade ja lihtsurelikega. Ta ihkas ka Thetise armastust. Kuid soov kustus, kui oraakel ennustas, et Thetise ja Zeusi poeg saab isast tugevamaks. Seda ei olnud kõikvõimsale Zeusile vaja.) (lisa3 "Raffael ja Fornarina" 1814. Raffaello Santi (1483-1520) oli itaalia maalikunstnik ja arhitekt, kõrgrenassansi peamisi esindajaid. Tema tuntumad tööd asuvad Vatikanis: "Disputa", "Ateena kool", Sixtuse kabeli seinavaibad. Tahvelmaalidest on kuulsamad "Püha Cecilia", "Sixtuse madonna", "Püha Jüri võitlus lohega".