Teksti lõpus Autor kirjeldab peamiselt, et Jumal pakub meile armastusväärselt ja omakaupüüdmatult naudingut ja ülimat heaolu. Kuid miks siis osad kogevad seda rohkem ja teised jälle vähem. Ning mille järgi otsustab kes kui palju kogeb. Ja üleüldse kus asetseb Jumal? Tema looming on küll meie ümber aga tema ise? Kas ta asetseb nurkadest koosnevas eraldi ruumis või on Jumal maailma algallikas, kes kasutas selle loomiseks iseendalt võetud osasid ja ise haihtus või jäi igaveseks lihtsubstantsiks. Kuigu Autor väidab, et kõik on Jumalat täis. Antud teksti põhjal jäi palju nö. lahtisi otsi ja küsimusi. Muidugi oli samas ka väga õpetlikke ja meeldejäävaid lauseid. Nagu ,,Eimiski on lihtsam ja kegem kui miski".
tulenevad asja olemusest. 103. Mis on substants? Substantsi määratakse kui olevat asja. Substantsi 4 põhjust (olema laskvad printsiibid): aine, idee, liikumine, eesmärk. Heidegger kirjutab substantsi põhjustest kui süüst. Igasugune materiaalne eksistents tähendab kosmilist tasakaalukust, mille tagajärjel me sureme, et tasakaal jälle taastuks. Substantsid võivad olla nii isetekkelised kui tekitatud. Substants on olev asi. Aquino Thomase teooria järgi jaguneb substants liit- ja lihtsubstantsiks. Liitsubstantsil on olemas aine, olemus ning olemine, need, millel on olemus ja olemine ehk vaimsed (A.Thomase järgi inglid). Lihtsubstantse on ainult üks- tema olemus ja olemine kattuvad (Jumal ise). 104. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühel näitel. Täidetud peavad olema substantsi 4 põhjust (aine, idee, liikumine, eesmärk). Käsitööline meisterdab nuku. Olemas on materjal, millest nukk saab koosnema (aine), idee,
ruum on aga kaemuse puhtad vormid, ning sellele, mis on püsiv. Hingeseisundeid tajume ajaliselt, siis saaks rakendada substantsi mõistet. Aga piir on selline, et väljaspool aega ei saa rakendada substantsi mõistet. Arumõiste trans. rakendamine loob näivuse – tähendusetud väited. Sisu saab tulla kaemusest ja kaemust siin pole. Selgub, et jutt käib sellest, et hingesurematusest. Lihtsubstants ei saa hävineda jne, siis hingesurematust saaks pidada lihtsubstantsiks – oleks erandlik juhtum. Peale surma igasugune kogemus aga puudub. Hinge substantsionaalsusest rääkimisest tähendab substantsi trans. rakendamisest. Prg. 49. polemiseerib Descartesiga. Descartes esitab skeptilist idealismi. Idealism on siis reaalse maailma eitamine või selle olemasolus kahtlemine. On oluline see, et kuigi asjade iseendi kohta ei saa midagi öelda, aga saab öelda, et nad on olemas – välistab idealismi. Kanti süüdistati idealismis ja ta lükkab selle ümber
annaabi.ee 
