· Neutraalne oksiid mittemetallioksiidid (CO, NO) · Hape keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. · Üheprootoniline hape hape, milles vesinikku on üks. · Mitmeprootoniline hape happe, milles on mitu vesinikku. · Alus keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. · Leelis aktiivsete metallide alused. · Lihtsool metall + happejääk (kõige tavalisem sool) · Vesinikside keemline side, miile moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga (võib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel). · Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid.
Pildi alla kirjuta võrrandid, kuidas katlakivi võis tekkida ning miks ja kuidas katlakivist vabaneti. Leia internetist informatsiooni, miks on katlakivi mõnikord valge, kuid mõnikord pruun. Vastus lisa kodusele ülesandele ning saada õpetajale. (inglise keeles on katlakivi: limescale). Vesiniksoola olemus Vesiniksoolad tekivad mitmeprootonilistest hapetest. Sellisel juhul ei ole kõik happes olevad vesinikud asendatud metalli katiooniga. NT: MgCO3 lihtsool (magneesiumkarbonaat) Mg(HCO3)2 vesiniksool (magneesiumvesinikkarbonaat) Kirjuta valem: Naatriumvesinikkarbonaat: NaHCO3 Millised soolad võiksid tekkida fosforhappest? H O O K P O O H H K H3PO4 K OK OK O O OK P O P P
annaabi.ee 
