Samas võib arvata, et ritsikad omakorda ei kuule tulirelvadest tulistamist, sest nende siristamine tulistamise puhul ei katke. Nägemiselunditeks on putukatel kahte tüüpi silmi. Liitsilmad koosnevad suurest hulgast (vahel tuhandetest) osasilmakestest ehk fassettidest. Nad annavad ümbritsevast mosaiikse pildi. Liitsilmad esinevad enamiku putukate valmikutel. Lihtsilmad koosnevad ühest osast, neil on üks suur lääts, mille all paikneb nägemisrakkude kiht. Objekti lihtsilmade abil ei näe, nad tajuvad vaid liikumist ning valguse ja varju vaheldumist. Lihtsilmad paiknevad putuka laubal liitsilmade vahel, putukavastsetel, kellel liitsilmi ei ole, ka pea külgedel. Paljudel putukatel on hea värvitaju, kuid ultraviolettkiirguse nägemisvõime tõttu on nende poolt nähtav pisut teistes värvides kui inimesel. Lisaks ülalkirjeldatutele on putukatel veel terve rida erinevaid meeleelundeid, mille käsitlemine läheks siinkohal liiga pikaks
Emastel muneti redutseerunud. Tagakeha kaheksandal segmendil asub munemisava. Urujätked puuduvad. Peremehespetsiifilised liigid. Esinevad kõikjal välja arvatud kukrulistel. Selts: Sarnastiivalised (Homoptera) Kehapikkus 10mm-1cm. Väliselt väga mitmesugused. Pea liikuv. Silmad hästi arenenud, harva üksikute lihtsilmade kogumikud. Vähestel liikidel silmad puuduvad. Esineda võib ka 2-3 täppsilma. Tundlad erineva pikkuse ja kujuga. Kõige omasem tunnus on nokk; põhiosa moodustab 3-4 lüliline renjas alahuul, kus asuvad võimsad lennulihased
annaabi.ee 
