" Seadused olid kirjutatud kallite metallitahvlite peale, et sümboliseerida seaduste ,,väärtuslikkust" ning kindlust (Meyer 2007, lk 2). Üleskirjutatud põhiseadused olid kõigile kodanikele nähtavad ning igaühel oli parem võimalus enda õigusi nende abil kaitsta. Seega võib kaheteistkümne tahvli seadusi pidada demokraatia nurgakiviks. Kaheteistkümne tahvli seadused olid nii ,,seadustekogu" kui ka ,,põhiseadus" ja seega seisid need kõrgemal ,,Rooma keisri kehtestatud lihtseadustest" (Hall 2010, lk 3) Kaheteistkümne tahvli seaduse liigendus Esimestes tahvlites oli käsitletud sätteid, mis reguleerisid ,,tsiviilprotsessi". Esimene tahvel käsitles ,,kohtukohustust." Näiteks sätestas tahvel, et kostja asemel võis kohtusse tulla kolmas isik ,,vindex", kes pidi olema hageja ,,seisusega võrdne." Teisest tahvlist on väga vähe teada, kuid ilmselt reguleeris see ,,kohtumenetlust." Menetlus ei lõppenud ,,jumalakohtuga," vaid palvega määrata kohtunik
Seadlused ja määrused on haldusorganite aktid. Kuna SHKS on Riigikogu poolt vastu võetud, asub ta püramiidis kõrgemal. Formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt: ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt.4 Toodud määratlus ei erista täpselt konstitutsioonilisi seadusi nn lihtseadustest, vaid pigem kordab eelmises peatükis käsitletud kuuluvust objektiivsesse õigusesse, ent on siinkohal siiski definitiivse määratlusena oluline. Konstitutsiooniliste seaduste lõpliku loetelu leiame PS §104 lg 2. Antud nimekirjas puudub SHKS, seega on tegu püramiid neljandal astmel asuva seadusega. 3 Narits, R. op. cit., lk 70. 4 Narits, R. op. cit., lk 73-74. 5 3. EL ÕIGUS
annaabi.ee 
