Eelisaktsia sarnaneb oma võimalike õiguste ja kohustuste poolest nii võlakirja kui lihtaktsiaga. Sarnasus võlakirjaga on selles, et mõlemale on garanteeritud tulu väljamaksed. Samas sarnaselt lihtaktsiatega on ka eelisaktsiad tähtajatud väärtpaberid. Võib välja andakoverteeritavat võlakirjad st tähtaja lõpus võib seda vahetada ettevõtte akstia vastu. Võlakiri ja eelisaktsia on ettevõttele riskantsed, kuna tähtaja saabudes tuleb mõlemale teenitud tulu välja maksta. Lihtsaktsiate puhul ettevõttel pole dividendikohustust. Lihtaktsiate emissioon muudab omanike koosseisu, mis võib mõjutada ettevõtte majandustegevust. Igasuguse väärtpaberi täiendaval emiteerimisel peab ettevõte arvestama optimaalse kapitali näitajaga. See tähendab riskidele vastava kapitalistruktuuri kujundamist. 4.
3. Konsool- lunastamistähtajata võlakiri ehk see võlakiri ei lõpeta kunagi kupongimaksete tasumist, võlakirju ei lunastata kunagi, emitendil on õigus võlakirjad tagasi kutsuda. Omakapitaliinstrumentideks on eelisaktsiad ja lihtaktsiad. Eelisaktsia dividend on konstantne. Perpetuiteet(ehk lõpmatu annuiteet ehk iga-aastane konstante rahavoogude seeria, mis kasvab lõpmatuseni): P=D/k e , kus P on aktsia turuhind, D on dividend ning k on eelisaktsia nõutav tulunorm. Lihtsaktsiate hind=aktsionäri poolt saadavate kõigi oodatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtused. Intressitulu ega konstantne dividend ei ole garanteeritud. Kui firma suunab osa tuludest investeeringutesse, siis tulevane kasum ja ka dividendid peaksid kasvama. Seda peegeldab lihtsaktsia turuhinna kasv. k e =D 1 / P+ g , kus P on aktsia turuhind, D1 on dividend aastal 1, k on lihtaktsia 4