monarhi võimu ulatus on määratud põhiseadusega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub valitsusele, monarhil on tavaliselt vetoõigus (seaduste väljakuulutamisel kui ka teatud ametiisikute ametisse nimetamisel. · vabariikideks võim on jagatud, võim kuulub rahvale (rahva poolt valitud esindajale). Tänapäeva riigikorraldus: · unitaarriigid maailmariikides u 70 % - lihtriigid, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi (vabariike, osariike, liidumaid vms). N: Eesti, Jaapan, Prantsusmaa jt. · föderatsioonid ehk liitriigid - koosnevad autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. N: USA, Venemaa, Kanada, Austria, Sveits, Saksamaa. · Konföderatsioonid (ehk riikide liit) ühendus, kus on mitu oma suveräänsuse säilitanud liikmesriiki. N: Euroopa Liit
Riigi valitsemise ja korralduse vormid: Valitsemis vormid: 1) Monarhistlik - kõrgem riigivõim absoluutselt või piiratult ühe isiku käes. Omandab riigivõimu pärimise või valimise teel. Juriidiliselt vastutamatu. 2) Vabariiklik - kõrgemad riigiorganid valitakse, võimu ei pärandata. Kehtib kollegiaalsuse põhimõte. Kõrgem riigivõim rahval, lähtub rahvast. Teostab vahetult või vahendusel riigivõimu. Riiklik korralduse vorm - territoriaalne jaotus: 1) Lihtriigid e. unitaarriigid - haldusterritoriaalsetel üksustel ei ole iseseisva riikluse tunnuseid. Territoorium jaguneb haldusterritoriaalsel põhimõttel. 2) Liitriigid e. föderatsioonid - üksikute riikide ühendused. Ühenduste osadel riiklik suveräänsus mingil määral. Suveräänsus seisneb esindus ja täitevorganite seadusandluse, kohtusüsteemi ja vahel kodakonduse olemasolus (erivormiks konföderatsioon - ühised vaid osa riigi funktsioone). 16
annaabi.ee 
