b) HCl(g) + NH3(g) NH4Cl(t), S<0 H<0 madal temp. c) 2 KNO3(t) 2 KNO2(t) + O2(g). S>0 H>0 kõrge temp. Keemiline kineetika ja tasakaal 1. Miks reaktsiooni kiirus enamasti kahaneb reaktsiooni toimumise vältel? Kuna lähteainete kontsentratsioon väheneb reaktsiooni käigus ained reageerivad ära. 2. Millistel juhtudel võib reaktsiooni järk erineda reaktsiooni molekulaarsusest? Ainult lihtreaktsioonide puhul võib reaktsiooni järk ühtida reaktsiooni molekulaarsusega. 3. Milline on järgmiste reaktsioonide molekulaarsus? Millised on nende reaktsioonide kiiruse avaldised (massitoime seaduse järgi) ja reaktsiooni järk? a) N2O4(g) 2 NO2(g), monomolek; I v=kc( N2O4) b) H2(g) + S(t) H2S(g), bimolek; II v=kc( H2) c) 2 CO(g) + O2(g) 2 CO2(g), trimolek; II v=kc(CO)2c( O2) d) MgCO3(t) MgO(t) + CO2(g), monomolek; I v=k
Kineetika põhipostulaat Lihtreaktsiooni kiirus on igal ajamomnedil võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega astmetes mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsentidele aA + bB cC + dD v = k [ A] [ B ] a b 2. Reaktsiooni kulgemise aste Reaktsiooni kulgemise aste näitab kuidas muutub vaheühendite järjestikune tekkimine lihtreaktsioonide kaudu.NB! vähe vigane lause .... Keemilise reaktsiooni saab kirjutada nii: i Ai = 0 i kus i on negatiivne reagentidele ja positiivne produktidele. Näiteks reaktsioon N 2 + 3H 2 2 NH 3 kus i -1: -3: 2 ja Ai N2 H2 NH3 Oletame et n(A) on komponendi A moolide arv segus. Kuna 1 mool N2 reageerib, nõudes kolme molekuli H2, siis saame kirjutada dn( N 2 ) dn( H 2 ) dn( NH 3 )
o. tekke- ja FAO mingi keem. ühendi -mool. bilansi võrrand keem reaktoris?-Koostame moolarse bilansi mingi mis arvuliselt -võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate -summaga (n=a+b). Lihtreaktsioonide reaktoris kadumiskiirused on -ligikaudu võrdsed) ja rA*~0. -Siis