sulgumine lülipuidu tekke. Joonis moodle, puidu anatoomia, lk 3 14. Kirjeldage lehtpuidu mikroehitust ja peamisi rakutüüpe. Joonistage need. Esinevad soonlülid, astmelised perforatsioonid, soonte seintes seinapaksendid, tüllid, libriformikiud, säsikiired ja puiduparenhüümid. Libriformikiud täidavad mehaanilist funktsiooni (terava otsaga, paksude seintega prosenhüümrakk, millel on seintes pilukujulised lihtpoorid). Kiudtrahheiidid võivad täita nii mehaanilist kui juhtivat rolli. Parenhüümrakud: säsikiired ja puiduparenhüümid. Sooned on vee ja toitanete juhtimseks kasvavas puus ja võtavad enda alla 10...55% tüve ruumalast. Soonte kaudu õnnestub ka lehtpuidu struktuuri juhtida lahuseid. Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nim. soone lülideks. Vahesein lülide vahel on liigiti erinev. Kase ja lepapuidus on nn
koobaspoorid. Tüve ristlõikes mood trahheiidid radiaalsuunalisi ridasid, mille ülesandeks on anda puule meh tuge ja olla toite lahuseid juhtivateks organiteks. Kevadpuidu rakud on õhukeste seintega ja nendes toimub toitelahuste tõusevvool. Sügispuidu rakkude mõõtmed on väiksemad ja rakuseinad paksemad. Libriformkiud - kujutavad endist tavaliselt terava otsaga, väikese luumeniga ja paksude seintega prosenhüümrakke, millede seintes on pilukujulised lihtpoorid. Poorid asuvad raku telje suhtes nurga all, nende arv ei ole suur. Kiu otsad võivad olla ka hambulised (pöök, eukalüpt) või isegi hargnenud – sel juhul on puidul suurem mehaaniline tugevus. [Luumen = rakuõõs]. 22. Puiduraku seina kihid, nende funktsioonid. Primaarsein – koosneb amorfsest valkainete massist, sellesse hajusalt peitunud tselluloosi mikrofibrillidest. Primaarkihi sisepinnale hakkab ladestuma sekundaararengu käigus
koobaspoore lihtpoore • Trahheiidide radiaalseintel paiknevad koobaspoorid tagavad toitainete horisontaaltranspordi tangentsiaalsuunas. • Koobaspoori toorus on sageli deformeerunud ja kleepunud poori sisenemisava ette. • Koobaspooride sulgumine põhjustab lülipuidu tekke. • Koobaspooride sulgumine põhjustab ka raskused sellise puidu antiseptimisel (kaitseimmutusel). • Lihtpoorid kindlustavad toitainete liikumise säsikiirte ja trahheiidide vahel. • Lihtpoorid ei saa sulguda. 14. Kirjeldage lehtpuidu mikroehitust ja peamisi rakutüüpe. Joonistage need. Lehtpuidu mikroehitus on võrreldes okaspuiduga keerukam, sisaldades mitmekesiseid anatoomilisi elemente ja nende üleminekuvorme. a – soone lüli, b – astmeline perforatsioon,
Aastarõngad paiknevad konsentriliste ringidena üksteise kõrval, moodustades puutüve ristlõikel iseloomuliku joonise. Kevadpuidu trahheiidides toimub põhiline vee tõusev liikumine, hilispuidu trahheiidid annavad tüvele mehhaanilise tugevuse. Mitmel okaspuuperekonnal leidub enamasti hilispuidus trahheiidide vahel ka vertikaalseid vaigukäike (männi perekond). Vertikaalsed vaigukäigud on vooderdatud parenhüümirakkudega (epiteelrakkudega), mille seintes asuvad lihtpoorid. Parenhüümirakud eritavad vaiku, mis tungib tüvevigastuste puhul pinnale, kattes vigastusi õhukese kilena. Parenhüümirakkudest koosnevad ka säsikiired, kus toimub vee ja orgaaniliste ainete liikumine puutüve erinevate osade vahel ning samuti toitainete säilitamine. Need võivad olla vaid ühe rakurea laiused või ka laiemad. Laiemates säsikiirtes paiknevad paljudel okaspuudel horisontaalsed vaigukäigud (kuuse perekond). Säsikiirte kõrgus on vaid mõnikümmend rakurida.