a posteriori -- kogemusele järgnev teadmine. Otsustused liigitas Kant analüütilisteks ja sünteetilisteks. Mis need on, selle mõistmiseks on vajalik järgmine loogikasse kuuluv selgitus. Lihtne kategooriline otsustus sisaldab nelja (jaatav otsustus) või viit (eitav otsustus) komponenti: kvantor, subjekt, koopula, predikaat, (eitus). Näited: ,,Kõik inimesed on surelikud.", ,,Mõned linnud ei lenda.". Üldse eristatakse kaheksat kategoorilise lihtotsustuse loogilist vormi: 1) Kõik S on P, 2) Ükski S ei ole P, 3) Mõni S on P, 4) Mõni S ei ole P, 5) S on P, 6) S ei ole P, 7) x on P, kus x = konkreetne indiviid, 8) x ei ole P, kus x = konkreetne indiviid. Analüütilised otsustused on need, milles predikaat ei lisa subjektile midagi uut (näiteks ,,Kolmnurgal on kolm nurka."). Sünteetilised otsustused on need, milles predikaat lisab subjektile midagi uut (näiteks ,,Mõned kehad on rasked.").
Siiani oli jutuks üksikväide ehk lihtväide, mis väljendab ühte tervikmõtet (väitelause kannab ühte sõnumit). Liitväide koosneb lihtväidetest, mis on omavahel sisesõnadega seotud. Lihtväited jagunevad kirjeldavateks ja modaalseteks väideteks (otsustusteks). Kirjeldavate (deskriptiivsete) väidete hulgast käsitletakse klassikalises loogikas eelkõige kategoorilisi väiteid (atributiivsed otsustusi). Teine tähtis kirjeldavate otsustuste klass on suhteotsustused. LIHTOTSUSTUSE STRUKTUUR: Subjekt (ld subjectum 'alus'). Tähistatakse S -tähega. Otsustuse subjektiks on see ese või nähtus (jne), mille või kelle kohta midagi väidetakse. Predikaat (ld praedicatum 'öeldu'). Tähistatakse P -tähega. Predikaadiks on tunnus, omadus, mis antud subjektile S omistatakse, või klass kuhu S liigitatakse; Koopula (ld cpula 'side') ehk sidesõna on seos subjekti ja predikaadi vahel. Võib esineda ka implitsiitselt. Eesti k. on koopulaks enamasti: on (ei ole).
annaabi.ee 
