)ja on olemas mõõdistamisvõrk ( Peab tagama topograafilisel mõõdistamisel graafilise täpsuse + - 0,2 mm. 14. Millised on joone mõõtmise vahendid? Jooni saab mõõte lindiga, mõõtmisi teostatakse alati 2 korda. 15. Kuidas hinnatakse joonemõõtmise kvaliteeti? Mõõtmiste kvaliteeti hinnatakse suhtelise vea abil 1/N. Selleks leitakse esmalt kahe mõõtmistulemuse vahe (5d), mis jagatakse mõõtmistulemuse keskmisesse (D) ja tulemus väljendatakse lihtmurruna, mille lugejas on 1 ning nimetajas mingi arv N ( 5d /D = 1/N). 16. Milliseid parandeid tuleb arvestada joone mõõtmisel? 1. Lindi pikkusest tingitud nn lindi kompareerimisparand 5lk tuleb mõõdetud joonepikkusele arvutada valemiga: 5 Dk = D 5l k / 20 , kus 5 D k mõõdetud joone kompareerimisparand 5l k lindi kompareerimisparand D mõõdetud joonepikkus 20 - lindi nominaalpikkus (20m) 2. Temperatuuriparand 5Dt valemiga: 5Dt = D? (t-t0) D mõõdetud joone pikkus
Keskmise ruutvea täpsushindamise kriteerium ei sõltu üksikute vigade märkidest ning milles kajastuksid üksikute suuremate vigade olemasolu. Suhteline viga- Joone või pindala mõõtmisel keskmise ruutvea absoluutväärtus ei iseloomusta küllalt hästi mõõtmiste täpsust. Tarvis oleks kui pika joone või kui suure pindala kohta kehtib arvutatud keskmine ruutviga krv. Seepärast arvutatakse nendel juhtudel suhteline ehk relatiivne krv, mis väljendatakse lihtmurruna või protsentides. Süstemaatiline viga- Muudavad mõõtmistulemusi mingis kindlas suunas. Näiteks joone pikkuse mõõtmisel nominaalpikkusest pikema lindiga saame kompareerimisparandit arvestamata tegelikkusest lühema mõõtmistulemuse. 14.Millised geodeetilised põhivõrgud on kasutusel? L-Est 97 (Lambert Estonia 1997) ja Balti 1977 kõrgusvõrgustik 15.Mis on geodeetilise põhivõrgu punkt? Maastikul kindlustatud geodeetiline punkt, millest lähtutakse
Joone mõõtmisvahendid on lindid, mis sõltuvalt materjalist jaotatakse teras- ja fiiberlintideks. Maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20, 30, 50 ja 100 m pikkused. Joonemõõtmised teostatakse vähemalt 2 korda, edasi- ja tagasisuunas. 15. Kuidas hinnatakse joonemõõtmiste kvaliteeti? Mõõtmiste kvaliteeti hinnatakse suhtelise vea 1/N abil. Selleks leitakse esmalt kahe mõõtmistulemuse vahe (d), mis jagatakse keskmise mõõtmistulemusega (D) ja tulemus väljendatakse lihtmurruna, mille lugejas on 1 ning nimetajas mingi arv N ( d /D = 1/N). Tulemit võrreldakse suhtelise veaga (1/1000; 1/2000; 1/3000). Nt: 16. Milliseid parandeid tuleb arvestada joone mõõtmisel? Parandid: 1. Lindi pikkusest tingitud nn lindi kompareerimisparand lk tuleb mõõdetud joonepikkusele arvutada valemiga Dk= D lk / 20 , kus Dk mõõdetud joone kompareerimisparand lk lindi kompareerimisparand D mõõdetud joonepikkus 20 - lindi nominaalpikkus (20m) 2
annaabi.ee 
