parendusvaldkonnad ja koostada vastava tegevuskava. Tagasiside võimalikku kasutegurit takistavad järgmised tegurid: · Juhtide ja töötajate ebapiisavad teadmised tagasisidest ja tagasisidesüsteemi toimimisest · Tagasisidet (ei kliendiega töötaja oma)ei peeta oluliseks · Tagasisidet ei planeerita (tehakse siis, kui meelde tuleb või päevakorda kerkib) · Tagasiside loomist ei peeta vajalikuks · Tagasiside saamiseks kasutatakse vaid traditsioonilisi lihtmeetodeid (kliendiküsitlus) · Tagasiside saamist ega andmist ei toetata ega julgustata (kaastöötajate poolt, juhtkonna poolt) 2 · Tagasiside andmine töötajatele on tihtipeale vaid süüdistatav (juhtkonna poolt, klientide poolt) · Personaalset negatiivset tagasisidet töötajatele antakse teiste juuresolekul
Kui õpilastel lastakse seda korduvalt ignoreerida, siis see kaotab oma mõju. Distsiplineerimisvõtete, sh ka karistamisviiside üle otsustamisel või nende rakendamisel tuleb alati eelistada neid mis on tõhusad, kuid häirivaid töö võtteid minimaalselt. Distsiplineerimise eesmärgiks ei ole mitte tema hetkeline korralekutsumine, kuivõrd tema üldise käitumisoskuste ja eneseregulatsioonivõime korrigeerimine. Eri autorid nimetavad väärkäitumise peatamise lihtmeetodeid erinevalt. Emmer ja tema kolleegid (1997) minimaalse sekkumise meetod Cohen ja tema kolleegid (1999) ja Good ja Brophy (1997) vähetõenäolise, end korduva väärkäitumisega toimetuleku meetod MacDonald (1991) madalaprofiililistest väärkasutamise ohjeldamise võte Slavin (1994) - rutiinse väärkasutamise ohjeldamise võte Väärkäitumise peatamise ja korrigeerimise olulisemad meetodid: Silmside terava pilgu heitmine korrarikkujale õpilasele ja
annaabi.ee 
