Laevaliikluse arenguga käis kaasas ka kanalite ehitamine. Uued energiaallikad Esimestes vabrikutes kasutati langevat vett, mis pani tööle vesiratta ja see omakorda vajalikud mehhanismid. Veejõu kasutamise tõttu tuli ehitada vabrikud suurte jõgede juurde. Osaliselt kasutati tuuleenergiat. 1765.a konstrueeris James Watt universaalse aurumasina, mis andis võimaluse kasutada seda paljudes majandusharudes. 19.saj keskpaigas sai kivisöest peamine lihtmasinate kütus, mis lahendas paljud varasemad energiaprobleemid. 1800.a leiutas Alessandro Volta esimese elektrielemendi ehk patarei (talletas elektrivoolu). Michael Faraday valmistas elektrigeneraatori, mis võimaldas hakata tootma elektrivoolu suurtes kogustes, hiljem leiutas ka elektrimootori. Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Ühiskond jagunes kolmeks: Ülamklass, keskklass ja alamklass. Ülemklassi moodustasid
kaldpinda. Vajadus mehaanika järgi ilmes ka laevanduses ja sõjanduses. Esimesed teadmised mehaanikast olid puht empiirilised. Mehaanika kui teadus kujunes välja antiikses Kreekas. Mehaanika alusepanijaks loetakse loetakse Kreeka filosoofi Aristotelest (384-322 e.m.a.). Tema oli ka see, kes võttis kasutusele termini mehaanika. Aristotelese tööde hulgast võib leida ka traktaadi kangi ja mitmete teiste lihtmasinate tasakaaluõpetusest. Kõige kuulsamaks teadlaseks aga, kes antiikses Kreekas mehaanikat uuris, oli kahtlemata Archimedes (287-212 e.m.a.). Ta andis täpse ja üldise lahenduse kangi ülesandele, andes kangi seadusele täiesti tänapäevase kuju. Peale selle tõi ta sisse raskuskeskme mõiste ja uuris selle leidmist. Ta andis ka geomeetrilise staatika alused ja uuris vedelike üleslüket. Peale selle võib tema töödest leida isegi jõu momendi algeid
annaabi.ee 
