garan- tiid. Edukus. See väga komplitseeritud ja erinevalt käsitletud “põhiväärtus” vajab veidi pikemat kommentaari. Mõned majanduspoliitika õpikud ei loe edukust ühiskondlike põhiväärtuste hulka kuuluvaks ja nimetavad selle asemel hoopis rahu. Termin “edu” tähendab erinevate inimeste jaoks kindlasti täiesti erinevaid asju. Kõige lihtlabasem on mõõta edu materialistliku mõõdupuuga, st tarbimise ehk elatustaseme alusel. Tunduvalt keerulisemaks kujuneb olukord siis, kui lähtuda elu kvaliteedi kriteeriumidest. Inimene ei saa süüa rohkem, kui ta sööb ja kütta tuba soojemaks kui 20 ja veel mõni kraad. Inimestele luuakse pidevalt juurde uusi tarbimisvajadusi, ilma milleta majandus kasvada ei saa. Keegi on öelnud, et raha eest võib osta voodi, kuid mitte und;
ainult pisikesed kõrvarõngad, aga ilma mustrita; kraekinnised ainult kulla- või hõbedavärvi, et tagastate need ehted samal päeval. Ma olen näinud, kuidas võimuahned õpetajad hoiavad ilma mustrita; sokid peavad alati ulatuma põlvedeni; „ei“ sõrmustele, käe- ja jalavõrudele, sõrmuseid ja muid väärtesemeid enda käes kuni veerandi lõpuni! See on kõige lihtlabasem sõbrapaeltele; juuksed peavad olema teatud pikkusega; ja nii edasi (seepärast ka „vääratused“ psühholoogiline ahistamine. Mind hämmastab alati, et mõned õpilased annavad sellised esemed jutumärkides). Mõned neist reeglitest võivad olla hästi põhjendatud, kuid just reeglite kohal- hõlpsalt käest. Koolides, kus õpilased ei puutu sellise vastuvaidlemist välistava õpetajapoolse damine on see, millele peaksime hooliva juhtimise puhul mõtlema
annaabi.ee 
