ligemale sajatiinuselisest kirikumõisast ja rukkist ja otradest ja kaertest ja linadest ja õlgedest ... (J. Kross) Sidesõnatus sidesõnade puudumine või nappus lauses. Nt. Tume mürin metsa taga, pilved kogunevad, koonduvad, kuhjuvad, esimesed piisad langevad tolmu. Kordustega võimendatud lause Kordused on stiilivõte, kus ühesuguse sisuga sõnad, sõnarühmad, laused või lõigud esinevad uuesti. Kordus toonitab, rõhutab. A. Struktuurne kordus Lihtkordus - Köitke kinni ta silmad, köitke kinni! Anafoor ehk alguskordus Õppida raamatutest. Õppida elust. Õppida õpetades. Epifoor ehk lõpukordus Vesi pikka piima jätku, / aganad on leiva jätku, / kaevukook on kalja jätku. Epitseuksis ehk kõrvutine kordus Ah kui ni palju, nii palju ei sajaks... Pöördkordus Ots tuleb, tuleb ots. Põrkkordus lause või värsi lõpus ning järgmise alguses kordus. Mõistmatu on mõtteleda, / mõtteleda, ütteleda.
.. · Kordused: kordustega võimendatud lause. Kordus toonitab, rõhutab. Korduslikku võimendust vajame siis, kui tavapäraseist vahendeist ei piisa. Tulen, tulen küll. Ega ma tulemata ei jää. Tulen küll, tulen tingimata. Tulen! Kordusega rõhutatakse tegevuse, tunde, mulje intensiivsust: sa magad, sa magad, sa magad, sa magad, mehike = Magaja mehikese uni on raske. Alguskordus ehk anafoor, lõppkordus ehk epifoor. Struktuurne kordus: lihtkordus, algus- ja lõppkordus, pöördkordus, põrkkordus, parallelism, gradatsioon. Tähenduslik kordus: pleonasm (liigsõnasus) mis ilus, mis kaunis, mis kena!, tautoloogia (tähenduslik liiasus) kunstlik tehiskaaslane, tüvekordus tegematuks tehtud teod, kumulatsioon ehk kuhjum ja kõik asuvad teele, sest kõik peavad teele asuma. · Vormi ja sisu vastuolu retoorilised laused o Retooriline hüüatus: konstateerib, kinnitab mingit tõsiasja hüüdaluse