3. isik on füüsiline isik B, kelle kontrolli all on C. Sõlmivad lihtkirjaliku müügilepingu, millega C kohustub müüma X-le osaluse OÜ liinilaevade tarkvara arendamise äriühingust osa Y. Makse toimub viies osas. Hiljem sõlmivad notariaalse lepingu. Kui 2 makset oli toimunud, sai X teada, et B on mingile teisele ühingule hakanud arendama sarnast teenust. X teatas B-le leppetrahvinõudest, B keeldus, kuna teine firma oli kriisilaeva firma. Siis X taganes lihtkirjalikust ja notariaalsest lepingust ning nõudis kahte makset tagasi ja veel 500 000 B-lt. Osapooled pole sellega nõus. Tekib küsimus, kas lepingud on kehtivalt sõlmitud. Siit selgub, et notariaalne leping on näiline ehk siis tühine. § 89. Näilik tehing (1) Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata
enam, üle poole kõvasti. Erakonnad MTÜd ka. Erakond ja KÜ mis neil olulist vahet on? Pole eriti vist. Kirikute ja koguduste seadus ka MTÜ regulatsioon. Miks on siis siin vaja seaduse dspositiivsust? Nt kogudus kuidas neid inimesi nimetada seal? Kas neil on ka juhatuse esimees kirikus? Formaalselt pole ju see tähistatav. Peame teistmoodi tähistama. Neil on oma alaregister. Peamised juriidilised probleemid: Asutamislepingul pole vaja notariaalselt tõestatud vormi. Piisab lihtkirjalikust vormist. Liikmed: peab olema vähemalt 2 liiget. § 31 lisaks juhatusele võib ette näha ka muu organi, mille pädevuse mood kord nähakse ette põhikirjas. MTÜS on olemas ka registrisätted. Aga viited ka ÄR sätetele. Sealt algavad üldnormid TsÜSist. SELTSING Loe selle kohta juridicast: kalev saar 2003/1. SIHTASUTUS Läheb MTÜdega samasse plokki, ta tegeleb mitteärilise tegevusega. Vara valitsemine ja kasutamine põhikirjas olevate eesmärkide saavutamisele