europiidide omi. Ent igaüks, kes on vähegi kursis maailmas toimuvaga, on märganud, et nii meelelahutuses kui ka poliitikas on vähemusrassi esindajaid juhtivatel kohtadel, ning veel enam neid respekteeritakse enamuse poolt. Ühiskond on seadnud piirid neile, kelle erinevus ei sõltu neist endist, kuid seda vaid juhul, kui tegemist pole niinimetatud lihtinimestega. Paljud ihkavad endale vabadust armastada, ent just selle tundega kaasneb tihti kõige rohkem keerulisi olukordi. Piirangud takistavad nii seest kui väljast. Claude Frollo, Jumalaema kiriku ülemdiakon, sügavalt usklik mees, leidis end ühel hetkel armunud olevat Esmeraldasse, noorde mustlastüdrukusse. Ent keskajal oli kirikumeestel kohustus elada tsölibaadis. Sattudes oma
Dünaamilisus: ei tunne sündmuste, aja ja tegevuspaiga piiranguid ega hilisemale klassitsismile omast "zanripuhtust". Erinevalt varasemast klassikalisest komöödiast pole tegemist inimeste pahede esiletoomisega, vaid tegelased on humanistlikud in-dividuumi'id oma inimlike nõrkuste ja tugevustega. Ka komöödiategelane võib olla suursugune ja üllameelne. Kõrgest soost tegelaste teed ristuvad näidendis lihtinimestega; dramaatiliste ja filosoofiliste monoloogide vahel on rahvalikku nalja ja kõnepruuki. Varasemas draamas ei olnud kohta maagilisel, eksootilisel ega fantastilisel, kuid renessansikomöödias on see aga tähtsal kohal. Lavatehnika ja eriefektide algelisus - renessansi näitekirjanik usaldas publiku fantaasiat, lavatehnika ja eriefektid olid olematud, seda suurem roll oli tekstil. "Sagräännahk" Honorè de Balzac 15