emakeelne laul). Esialgu olid nad ühehäälsed, kuid arenesid järgnevate sajandite jooksul nelja- ja viiehäälseteks. Madrigalide õitseajaks peetakse 16. sajandit. Madrigalid olid vaba vormiga laulud, mis kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka armastuse- ning tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Selle ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri poolt
madrigale emakeelne laul). Esialgu olid nad ühehäälsed, kuid arenesid järgnevate sajandite jooksul nelja- ja viiehäälseteks. Madrigalide õitseajaks peetakse 16. sajandit. Madrigalid olid vaba vormiga laulud, mis kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka armastuse- ning tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Selle ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Suure
Vaidlused tp endi vahel. Tp otsustamisõigus erinev. Varem ka kriminaalasjad nende kompetentsi all. 3) Tln linna kohtusüsteem, tegutses vabalt ja teistes sõltumatult. Linna elanikud ja kodanikud jäid selle jurisdiktsiooni alla. vaimulikud ei kuulunud linna õigusmõistmise alla. Sünnib 13 sajandil, muutumatult läheb edasi kuni19 saj kohtureformini. I instants oli alam e foogtikohus. Eesistuja foogt, kuid ka teise linnaelanikke selle töösse kaasatud. Selle pädevuses lihsad mittekriminaalasjad. mitmed võlaküs ja arusaamatused, pärandiküs jms. II astme kohus oli Ülemkohus e raad ise. Rida asju, mis tulevad otse ülemkohtu kompetentsi( kriminaalasjad enamasti). Nt tsiviilasjad olid võla ja kaubandusasjad, pärandus, eeskosteajsad,kinnisvaraülekanded, objektide, maade/alade rentimine.Kriminaalasjad algavad solvangutest, vargused, liiderlikkus, nõidusevormid, vägivald, joomingu käigus tek tülid, raskemad asjad -mõrvad
annaabi.ee 
