kinnihoidvad jõud tuleb määrata kasutades heljundmahukaalu, see tähendab efektiivpingete kaudu, nihutavad jõud aga pinnase mahukaalu abil veega küllastunud olekus, see tähendab kogupinge kaudu. Üleni liikumatu vee all asuva nõlva puhul tulevad mõlemad jõud leida heljundmahukaalu abil. 9.9.3 Ringsilindrilise lihkepinna meetod vee voolamisel nõlvas Võrreldes vee mõjuta lahendusega lisandub lihkumist põhjustavale momendile hüdrodünaamilisest jõust põhjustatud moment W d (joonis 9.18). Ülesande võib lahendada nagu pika nõlvagi puhul kahel viisil. Otsese lahendi korral, mis vaatleb kõigi jõudude momentide tasakaalu lihkepinna tsentri suhtes, tuleb iga lõigu kaal leida seosest Pi = A1i i + A2i i (9.24) kus A1i on veepinnast kõrgemale jäävate pinnasekihtide pind lõigu ulatuses ja A 2i
Vastukaalu loomisega nõlva jalamile. vähemalt 0,5m. Plastsesse savisse 1, 0 meetrit. ja talla vahel võrdseks pinnase Vastukaalu tõttu suureneb kinnihoidev moment ja Turba kihti läbivad vaiad vähemalt 2,0m sisehõõrdenurgaga. Savipinnasele toetuva talla ühtlasi pikeneb lihkejoon ja selle ulatuses allapoole turbakihti. puhul tuleneb kinnihoidev jõud adhesioonist, mis lihkumist takistavad nihkejõud 50. Milline on rammavaiade minimaalne võetakse võrdseks aluspinnase dreenimata 2. Vaiadega. Vaiade pinnasest oluliselt suurema vahekaugus? Rammvaiade telgede vahekaugus nihketugevusega cu. tugevuse tõttu ja kui ulatuvad sügavamal asuva peab olema suurem kui 3d, kus d on vaia 66
Taimede juured tugevdavad pinnast töötades armatuurina 17 Lihtsaim tee varisemisohtliku nõlva püsivuse tõstmiseks on nõlva kaldenurga vähendamine (joonis 9.21). Nõlva püsivust võib suurendada ka vastukaalu loomisega nõlva jalamile (joonis 9.22). Vastukaalu tõttu suureneb kinnihoidev moment ja ühtlasi pikeneb lihkejoon ning selle ulatuses mõjuvad lihkumist takistavad nihkejõud. Nõlva püsivust saab suurendada vaiadega (joonis 9.23). Vaiade pinnasest oluliselt suurema tugevuse tõttu, ja kui need ulatuvad sügavamal asuva tugevama pinnaseni, liigub ohtlikem lihkepind vaia otsa sügavuseni. Muidugi peab vaia tugevus lõikele ja paindele olema piisav ja samuti peab olema tagatud pinnase tugevus vaia ees allpool potentsiaalset lihkepinda. Loomulikult ei saa lihkeohtliku nõlva puhul kasutada vaiu, mille süvistamine põhjustab suuri vibratsioone.
Milline sein on sõdursein? Nõlva püsivust võib halvendada taimestiku puude ja põõsaste eemaldamine nõlvalt. Taimede juured tugevdavad pinnast töötades armatuurina. Lihtsaim tee varisemisohtliku nõlva püsivuse tõstmiseks on nõlva kaldenurga vähendamine. Nõlva püsivust võib suurendada ka vastukaalu loomisega nõlva jalamile. Vastukaalu tõttu suureneb kinnihoidev moment ja ühtlasi pikeneb lihkejoon ning selle ulatuses mõjuvad lihkumist takistavad nihkejõud. Nõlva püsivust saab suurendada vaiadega. Vaiade pinnasest oluliselt suurema tugevuse tõttu, ja kui need ulatuvad sügavamal asuva tugevama pinnaseni, liigub ohtlikem lihkepind vaia otsa sügavuseni. Muidugi peab vaia tugevus lõikele ja paindele olema piisav ja samuti peab olema tagatud pinnase tugevus vaia ees allpool potentsiaalset lihkepinda. Loomulikult ei saa lihkeohtliku nõlva puhul kasutada vaiu, mille süvistamine põhjustab suuri vibratsioone
kaudu, nihutavad jõud aga pinnase mahukaalu abil veega küllastunud olekus, see tähendab kogupinge kaudu. Üleni liikumatu vee all asuva nõlva puhul tulevad mõlemad jõud leida heljundmahukaalu abil. 9.9.3 Ringsilindrilise lihkepinna meetod vee voolamisel nõlvas Võrreldes vee mõjuta lahendusega lisandub lihkumist põhjustavale momendile hüdrodünaamilisest jõust põhjustatud moment W d (joonis 9.18). Ülesande võib lahendada nagu pika nõlvagi puhul kahel viisil. Otsese lahendi korral, mis vaatleb kõigi jõudude momentide tasakaalu lihkepinna tsentri suhtes, tuleb iga lõigu kaal leida seosest Pi = A1i i + A2i i (9.24)