Arvestada tuleb mitmete erinevate koormuskombinatsioonidega. Tavaliselt on nendeks: 1. maksimaalne normaaljõud ja sellele vastav moment; 2. maksimaalne moment ja sellele vastav normaaljõud; 3. minimaalne normaaljõud ja sellele vastav moment. Vundamendi mõõtmeid tuleks määrata sellise koormuskombinatsiooniga, mis tõenäoliselt annab suurima talla ja seejärel kontrollida kandavõimet teiste koormus-kombinatsioonidega. 25. VUNDAMENDI KONTROLL LIHKELE. Lihkekindlus on tagatud kui H< S + Ep , kus H - talla tasapinnas mõjuv arvutuskoormuse komponent, sh pinnase aktiivsurve Ep – vundamendi külgpinnale mõjuv lihet takistav passiivsurve S - pinnase vastupanu lihkele; dreenitud tingimustes S = V tanδ ja dreenimata pinnastel S = A´cu V - tallaga risti mõjuv koormus δ- seina ja pinnase vaheline hõõrdenurk (monol rb δ = ϕ; mont.rb δ= ½ ...2/3 ϕ). 26. VUNDAMENDI KANDEVÕIME EBAÜHTLASE ALUSE KORRAL.
2. TUGISEINAD. Nõlva varisemist võib takistada ka tugiseintega. Tugiseinad võivad olla massiivsed (kivist või betoonist) või õhukeseseinalised (raudbetoonist). Massiivsete tugiseinte püsivus tagatakse seina omakaaluga. Raudbetoonist õhukeseseinalistele tugiseintele valatakse alla tald. Sellise seina püsivus tagatakse nii seina omakaaluga kui ka tallal lasuva pinnase kaaluga. Tugiseintel peab olema tagatud a) ümberlükkekindlus b) lihkekindlus c) pinged tugiseina all d) seina konstruktsiooni tugevus e) seina üldstabiilsus ( püsivus süvalihkele koos ümbriteva pinnasega) Ümberlükkekindlus on tagatud kui kõikidest ümberlüket põhjustavatest jõududest moment punkti A suhtes on väiksem kui kõikidest ümberlüket takistavatest jõududest moment sama punkti suhtes. Kõrvaloleval joonisel on - aktiivsurveks Pa (tugiseina ümber lükkav pinnase surve ja pinnasel oleva koormuse kaal)
annaabi.ee 
