lihaheide, mis viitab sellele, et liha „heidetakse“ toidulaualt ning liugupäev, mis viitab traditsioonilisele liugulaskmisele. Liugulaskmine pidi mõjutama linade saaki, mida pikem liug, seda pikemad linad. Sellega ei proovitud linade saaki ennustada, vaid tahtlikult mõjutada. (Tamjärv: 05.02.2009) Traditsioonid Vastlapäeva traditsioonilisteks toitudeks olid seajalatoidud. Sügisel, kui liha soolatünni asetati, pandi seajalad kõige põhja ning kevadel, kui lihavarud otsa hakkasid saama, siis seajalad oli viimane lihavaru. Traditsiooniliselt keedeti seajalad oa-või hernesupiks, tähtis oli, et toit oleks rasvane ning rammus. Seajalakontidest tehti vastlamänguasju – vurre. Konte kasutati ka ennustamiseks. Selleks anti kontidele tüdrukute nimed, asetati need põrandale ning see, kellenimelise kondi pere koer tuppa tulles kõigepealt ära võttis, see sai esimesena mehele. Lapsi lõbustati ka erinevate mängudega
Aga ta ei saanud ka tagasi minna, sest kõik jälgisid teda. Ta astus raske südamega sisse. Kui ema kuulis, et Andres metsas pühalaulu karjub, siis võttis ta rooviku ning lidus metsa Eerikule järgi. Metsas sai aga Eerik niimoodi koslepit, et silm sinine ja põsk paistes. Saabusid rõõmsad päevad, kus tapeti sigu, lehmi, lambaid. Kogu küla oli täis loomade vingumist, inimeste sabimist ja head tuju. Kogu külarahvas pidi oma lihavarud täidetud saama, kui sai endal toimetatud, siis mingi naabritelegi appi. Viimaseks, kes omi loomi tappis oli Matt Ruhve, et saaks viimaks Katrinaga abielluda. Lõpuks see päev saabuski. Pulmavanemateks ehk kupjadeks said SIimen Tara ja Peeren Andres. Kommete kohaselt ei võinud noored koos olla, mõlemad olid eraldi aidas. Kokku kutsuti uhkemad ja odavamad kokad, et peotoit oleks hea. Koguti kingitusi ja annetusi. Ühel päeval, kui traditsioon nägi ette, et noorpaar peab