Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euuropa ja Põhja- ja Kesk-Ameerika. Austraalias ja Aafrikas on vähe. *Liha pakkumise 2 kategooriat: töödeldud toode (vorst, sink) ja töötlemata toode (värske liha). (MAJANDUSLIKULT EDUKATES RIIKIDES KULUTATAKSE PALJU AEGA JA RAHA UUTE TOODETE VÄLJAARENDAMISEKS) Suurimad seakasvatusmaad Hiina, USA, Brasiilia, Saksamaa, Hispaania (Vietnam, Venemaa) Euroopa Liidus Saksmaa, Hispaania, Prantsusmaa *Sealiha osatähtsus kogu maailma lihatootmises on 37%. *Liha tarbimine suurenes 1985-1922 ligikaudu 23%. Rohkem pole nii suurenenud. Liha tarbimise kasvu suurenemise põhjused: sealiha hinna langus, rikkuse kasv sealiha tarbitavates riikides. Kõige enam süüakse Eestis sealiha (umbes 51%) *Kõige rohkem sealiha süüakse Aasias, teisel kohal Euroopa, Põhja-ja Kes-Ameerika IMPORT JA EKSPORT Majanduslikult on tulusam toota tarbimispiirkonnas või selle lähedal, kuna kulud transpordile on suured
sisendite tarnijate arv, süsteemi sõltumatus ja haiguskindlus. 6. Milleks on vaja põllumajanduslikus ökosüsteemis lisaenergiat. Kust seda saadakse? Lisaenergiat on vaja masinatega töötamiseks, seda saadakse fossiilsetest kütustest.Vähemal määral saadakse lisaenergiat inimtööjõust ja taastuvkütustest. Lisaenergiat on vaja ka konkurentsi vähendamiseks, kaitsevahendite ja lisatoidu tootmiseks, saagikoristuseks ning transpordiks. 7. Millised looduslikud ressursid on lihatootmises/taimetootmises suurema surve all?põhjavesi,muld 8. Kas viimastel aastakümnetel põllumajanduses lämmastiku kasutuse efektiivsus suureneb või väheneb? Miks? sest toimub denitrifikatsioon (väetisena lisatud lämmastik muudetakse gaasilisteks ühenditeks, mis mullast välja lenduvad). 9. Kas lämmastikuimport suurendab reeglina lämmastiku kasutusefektiivsust või mitte?ei suurenda 12 10. Mis on läga
süsteemi vahel 6. Milleks on vaja põllumajanduslikus ökosüsteemis lisaenergiat. Kust seda saadakse? – konkurentsi vähendamiseks – kaitsevahendite tootmiseks – lisatoidu tootmiseks – saagi koristuseks – transpordiks Saadakse – Inimtööjõud (toit ja inimväärne elu) – fossiilkütused – taastuvkütused 7. Millised looduslikud ressursid on lihatootmises/taimetootmises suurema surve all? - vesi, maa, muld 8. Kas viimastel aastakümnetel põllumajanduses lämmastiku kasutuse efektiivsus suureneb või väheneb? Miks? Väheneb, sest toimub denitrifikatsioon (väetisena lisatud lämmastik muudetakse gaasilisteks ühenditeks, mis mullast välja lenduvad) 9. Kas lämmastikuimport suurendab reeglina lämmastiku kasutusefektiivsust või mitte? ei 10.Mis on läga?
haiguskindlus. 6. Milleks on vaja põllumajanduslikus ökosüsteemis lisaenergiat. Kust seda saadakse? Lisaenergiat on vaja masinatega töötamiseks, seda saadakse fossiilsetest kütustest. Vähemal määral saadakse lisaenergiat inimtööjõust ja taastuvkütustest. Lisaenergiat on vaja ka konkurentsi vähendamiseks, kaitsevahendite ja lisatoidu tootmiseks, saagikoristuseks ning transpordiks. 7. Millised looduslikud ressursid on lihatootmises/taimetootmises suurema surve all? Põhjavesi, muld jms 8. Kas viimastel aastakümnetel põllumajanduses lämmastiku kasutuse efektiivsus suureneb või väheneb? Miks? 9. Kas lämmastikuimport suurendab reeglina lämmastiku kasutusefektiivsust või mitte? Ei 10. Mis on läga? Väljaheited mis on segatud suurema hulga veega 11. Nimeta tänapäeva traditsioonilise reoveepuhastuse etapid? Mis on selle suurimad keskkonnaprobleemid? a) Mehhaaniline puhastus (viiakse välja suured vees
• Maailmas tuntakse küll kuni 80000 taimeliiki, kuid kasutada osatakse 7000 neist. Kuid inimkonna toitumine rajaneb 30 kultuurtaimel. 4 neist kasutatakse teistest enam( riis, kartul, nisu, mais. Tähtsamad lihaloomad on: veised, sead, lambad, kodulinnud. 6% lihavalgust saadakse kalalihast ning 87% tuleb merest, ülejäänu kalakasvandustest. Suuremad lihatootjad on Austraalia, Euroopa Liidu maad, Lõuna- Ameerika ja Uus-Meremaa. Probleemid lihatootmises: looma- ja lambaliha toodangut tõsta ei saa, sest pole karjamaid ning linnu- ja sealihatoodangu tõstmiseks oleks vaja rohkem loomasööta. Aafrikas vähenes inimese kohta toiduainete hulk 28% 1960-1990 aastatel. Aafrikas tervikuna nälgib üle 100 miljoni inimese. Toidukriisi suurimateks põhjusteks on 1) rahvastikukasvu kiirus( suurem kui mujal, 2,9% aastas).2) Rahvastik on koondunud viljakamatesse kohtadesse.3) Ülekarjatamine, metsade hävitamine
annaabi.ee 
