emulgaatoreid, antioksüdante, mida lisatakse vorstimassile erinevatel eesmärkidel: maitse, konsistentsi, veesidumise, välimuse, säilivuse, toiteväärtuse parandamiseks. Ka keedusoola sisaldust vorstitoodetes on hakatud vähendama. 1.2. Kuterdamine Soolatud või soolamata liha ja pekk (ka põseliha) peenestatakse kas lihahundis või kutris. Peenestatakse juhul, kui seda pole tehtud eelnevalt soolamise käigus või pärast siirimist, sorteerimist. Viinerite ja sardellide lihatooraine eelpeenestamiseks kasutatakse väga erinevaid lihahundi restiavasid. 2 - 3mm avasid kasutatakse toodete põhmassi ettevalmistamisel ehk homogeense vorstimassi valmistamiseks. Rasvkude peenestatakse läbi 5–6 mm restiava. Mustrimass peenestatakse käsitsi, läbi lihahundi suurte restiavade või kutris. Temperatuur pärast peenestamist ei tohiks tõusta üle +3 °C. Segu valmistamine kutris on viinerite ja sardellide tootmise põhiprotsess, mille
biokeemiliste protsesside kulgemist. Toote täielik kuivatamine on lihatööstustes kasutusel ainult erijuhtudel: vere-ja puljongipulbri tootmisel. Enamasti kasutatakse kuivatamist siiski koos teiste konserveerivate võtetega. Hästi säilivad on näiteks toorsuitsusingid ja toorsuitsuvorstid. Säilivuse tagajaks on soolamine, fermenteerimine, suitsutamine ja kuivatamine. 44. Liha sorteerimine ja erinevad sorteerimissüsteemid Sorteerimise eesmärk on saada kindlate omadustega lihatooraine, mis lihtsustab retseptide väljatöötamist, toote omahinna kalkuleerimist, annab ülevaate toote omaduste kohta (rasvasisaldus, toiteväärtus jne). Paljud ettevõtted kasutavad sorteerimisel ENSV-s väljatöötatud põhimõtteid, on ka tööstuste endi poolt väljatöötatud sorteerimismeetodeid. Sealiha ENSV-s 3 sorti: - KÕRGEM (mitterasvane, tai) – tailiha saagis siiritud liha kogusest 40%; - I SORT (poolrasvane) – peale lihaskoe 30-50% rasvkude;
annaabi.ee 
