Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas. Avamaal viljeletakse seda kõige enam Itaalias. Tomat on väga valgusnõudlik ning see vajab palju vett. Tomati kõige suurem tootja on Hiina. Tomateid on mitut sorti ja neid rühmitatakse põhiliselt nende suuruse järgi. Tomatisordid: Suureviljalised tomatid on 810 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised. Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 23 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad. Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad. Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati-pruunmädanik ja tomati- ruugehallitus, tomati-varrepõletik.
kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva. • Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80. • Sageli on tomato kasvuks soodsate päevade hulk alla 40. • Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad. Tomati sordid Tomatisortide üheks rühmitamise aluseks on suurus. Mida rohkem on seemnekambreid, seda suurem on tavaliselt vili. • Suureviljalised tomatid on 8–10 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised. • Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 2–3 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad. • Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad. • Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad. Tomati sort “AZTEK” • sort, mida mina kasvatasin. • Varajane, madalakasvuline,
artisokk (toiduks kasutatakse õisiku põhja koos õisikut katvate lihavate soomuste alumise osaga). 5.8. Tomatilised köögiviljad Tomat on meie tähtsamaid kasvuhoonekultuure. Lõunas kasvatatakse teda avamaal. Sisaldab 2,5...6,5% suhkruid, õun- ja sidrunhapet, mineraalaineid (kaalium, fosfor, raud) ja kõiki tähtsamaid vitamiine. Tomati mass võib kõikuda vahemikus 5...800 g. Liigitatakse ümarikeks, kaasa arvatud kääbustomatid, ribilisteks (lihatomatid) ja pikergusteks. Tomatitel on võime järelvalmida, mis on oluline transpordi ja säilitamise seisukohalt. Tomati sordid erinevad kujult, värvuselt, maitseomadustelt ja valmimise ajalt. Kvaliteedilt jagatakse ekstra, 1. ja 2. klassi. Tomatid peavad vastama kindlatele suurusnõuetele suurima ristlõike läbimõõdu järgi. 23 Baklazaani vili võib olla pirnikujuline, ovaalne või sirbikujuline. Värvus on tavaliselt lilla või tumelilla
annaabi.ee 
