1560.aastatel algas Euroopas nn väike jääaeg. Temperatuur langes märgatavalt, talved muutusid külmemaks.1573.aastal tabas maad suur pakane, 1576 oli suur marutuul ning talvel erakordselt sügav lumi, 1579.a oli suur vihm, 1580.a suur raju ning 1581.a marutuul. 4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (kolma tegurit) Sündivus Surevus Rahvaränne 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal Inimeste toidusedelis oli tähtis koht lihatoitudel ja muudel loomakasvatussaadustel (piim, juust jms). Kõige rohkem kasvatati viseid nii liha- kui ka veoloomana, kuid oli ka sigu, lambaid ja kitsi. Hobuseid oli vähem, esialgu sõideti nendega peamiselt ratsa. Kodulindudest kasvatati kanu, hanesid ja parte. Loome peeti üldiselt vabakasvatusel ning loomad pidid endale ise toitu otsima, seepärast olid ka selle aja loomad väiksed, sitke lihaskonnaga ning andsid suhteliselt vähe liha ja piima. Lehm andis sel ajal 3-5l
maitse tuvastamise tarbeks: hapu - keele külgservadel magus - keele otsal soolane - keele esiosal ja servadel hapust ning magusast laiemalt kibe - keele päral Magus ja soolane maitse näivad olevat looduslikult kinnitava iseloomuga, sest inimesed eelistavad neid maitseid hapu ja kibedaga võrreldes. Samas on huvita, et kaslastel puudub magusa maitse tunnetamise võime. Mõnede uurijate arvates on inimesel neile neljale lisaks veel kaks maitset lihatoitudel, juustul ning teatud juurviljadel esinev umami (jaapani keeles "hea maitse") ja üldisem süsivesikute maitse. NAHAMEELED Nahameeled kuuluvad kehameelte koosseisu, ent on selgemini lokaliseeritud keha pindmistesse kihtidesse, vahetult naha pinna alla. Neist erinevateks kehameelteks on juba käsitletud kinesteesia ning orgaanilised meeled, mis tulevad siseelundeilt ning on oma olemuselt eelkõige negatiivse