Tiivad ja kuus jalga kinnituvad rindmikule. Vastavalt eluviisile on neil jooksu-, hüppe-, kaeve- või ujujalad. Vastseil on 3 paari rindmikujalgu või pole üldsegi. Suised Mardikaliste suised on haukamistüüpi. Mardika suiste järgi saab tavaliselt otsustada, mida ta sööb. Paljude mardikate suised on kohastunud taimelehtede, seemnete või nektari söömiseks. Osa mardikaid on jäänusesööjad nad toituvad kõdunevatest taimedest, loomakorjustest ja sõnnikust. Lihatoidulistel liivikatel on teravad sirbikujulised lõuad, kärsakatel aga, kes toituvad taimedest või puurivad seemnetesse aukusid, on pikaks veninud ,,koon'' kärsak, mille otsas asuvad teravad lõuad. Lendutõus Osa mardikaid (nt maipõrnikad), on suhteliselt viletsad lendajad. Nende eestiibadest pole lendamisel praktiliselt mingit kasu, need on täielikult vaid õrnade tagatiibade ja tagakeha kaitseks, kui putukas maapinnal liigub. Lennu ajal on kattetiivad kõrgele
Hambad, lõuad, põsed ja mokad puuduvad - asendunud nokaga. Noka kuju on väga varieeruv ja sõltub toitumisviisist. Nokas on palju mehhanoretseptoreid, mis stimuleeritakse, kui lind sööb. Kanad söövad nokkides, enne kui alla neelavad, purustavad nokaga väiksemaks. Keel aitab toitu neelu lükata. Täidavad suuõõne veega ja siis tõstavad noka üles ja vesi läheb neelu. Teised loomad imevad vett, koer ja kass joovad keelega. Nokk: seemnesööjatel purustavad, lihatoidulistel lõikavad. Nokk on kaetud tiheda keratiiniga. Hambad puuduvad. Keel on keratiniseerunud. Süljenäärmetes on nii mutsiini ja mõnel amülaasi. Söögitoru kannab peristaltiliste lainetega toidu pugusse. Pugu – söögitorulaiend, hoiustab toitu. Neutraalne pH. Magu jaotub näärme- ja lihasmaoks. Näärmemaos keemiline seedimine ja lihasmaos väikeste kivide abil toidu mehhaaniline purustamine * toit läbib seedekanali kiiresti * roe ning kusi segunevad kloaagis
annaabi.ee 
