d) fenüülgetonuuria- ei tohi olla aminohapet toidus e) hemofiilia- sisemised haavandid üliohtlikud f) hemokromatoos- organism omastab liiga hästi rauda. 2) tunnuste muutus a) muutused sõrmede ehituses- lühi ja pikksõrmsus. b) muutus varvaste arvus c) ihtüoos- karvade värk d) emfüseem- kopsuensüümid lagundavad kopsukudet. e) lihasdüstroopia- lihaste kõhetumine, organism ei suuda uuendada teatud tüüpi lihasvalke. 33. Inimese multifaktoriaalsed haigused- haigused, mis on määratud mitme geeni koosmõjuga, on vaja konkreetset keskkondlikku mõju.
tuleks kõrge sulamistemperatuuriga sea-, lamba- ja veiserasva kasutamist. Süsivesikud-on inimesele kõige olulisemaks energiaallikaks. Aju tööks vajalik energia saadakse praktiliselt ainult glükoosi oksüdatsiooni tulemusena. Süsivesikute piisav hulk toidus väldib kehavalkude kasutamist energeetilisel otstarbel. Süsivesikute ja rasva vaeguse korral hakkab organism energiavajaduse rahuldamiseks tarbima glükogeeni, depoorasvu ja seejärel valke, eeskätt lihasvalke. Süsivesikud katavad ligikaudu 60% ööpäevasest energiavajadusest. Kõrgeim süsivesikute vajadus on 14 17 aastastel noorukitel, kusjuures noormeestel on see suurema lihasmassi tõttu suurem kui samavanustel neidudel. Päevane süsivesikute vajadus on otseses sõltuvuses indiviidi kehalisest aktiivsusest ja kehalisest koormusest. Kehaline koormus tõstab oluliselt süsivesikute vajadust. Mida suurem on
valgusünteesi efektiivsust ning piltlikult öeldes ei pane lihaseid kiiremini kasvama. Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Seega pole mingit mõtet arutult valgupreparaate tarbida, organism neist kasu ei saa. Samal ajal tuleb arvestada, et organism võib energeetiliste vajaduste katteks lagundada mõningal juhul ka oma valke: vereplasma valke, lihasvalke ning vistseriaalseid valke (siseorganite struktuurvalgud). Selline olukord võib tekkida pikaajaliste pingutuste puhul, eriti siis kui on tunduvalt vähenenud süsivesikute varud. Seda tuleks arvestada vastupidavusharjutusi sooritades ning nende ajal küllaldaselt süsivesikuid tarbida, et ei toimuks valkude lagundamist. Valgu vajadus vastupidavusaladega tegelejatel on ~ 1,2-1,8 g/kg keha mass/päevas ning jõualadega sportlastel ~ 1.5-2.0 g/kg keha mass/päevas. Seega on see eri
Valkudes 3. SS-tüüpi sidemed - tekib väävlit sisaldavate rühmade vahel. Juuksed. 4. Hüdrofoobne side - tekib hüdrofoobsete aminohapete vahel. Valkude füüsikalis-keemilised omadused : 1. Suur molekulmass.(läbiminek membraanidest on takistatud. (kui uriinis on valk, siis neerude kogumistorude membraanid on vigastatud.) 2. Laeng - kõikidel valgu molekulidel on olemas laeng. 3. Lahustuvus ja mittelahustuvus. Piim ja munavalge lahustuvad. Enamus lihasvalke ei lahustu. 4. Hüdrolüüs. Valkude hüdrolüüsil tekivad AH-d. (happeline keskkond ja ensüüm pepsiin põhjustavad). 5. DENATURATSIOON - Valgu kõrgemat sorti struktuuride (4-, 3- ja 2-ne struktuur) kadumine(toimub tugevate füüsikalis-keemiliste tegurite mõjul : muna praadimine, piim + mahl, muna vahustamine ja juuste lokkimine). Säilib vaid esmane struktuur. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitaja valke.
annaabi.ee 
