Mõnedes maades toitub elanikkond peamiselt kalast ja inimeste heaolusõltub eeskätt kalasaagi suurusest. Peale toiduainete saadakse kaladest ka toorainet ravimite valmistamiseks (kalarasv), sööta kariloomadele (söödajahu), mineraalväetisi põldudele, tehnilist rasva, liimi, nahka ning teisi toiduainete- ja kergetööstuses kasutatavaid materjale. (Loomade elu, 4 köide) 2.7 Luukalade liigid Luukalade klassi kuulub enamik kalu. Luukaladel on kaks alamklassi, lihasuimsed ja kiiruimsed, mis omakorda jagunevad liikidesse. Kiiruimsed kalad moodustavad praegu elavatest kaladest enam kui 95%. Enamiku kiiruimsete kalade soomused on õhukesed luuplaadikesed. Kiiruimsed kalad ilmusid umbes 350 milj. aastat tagasi. Siis nende arvukus vähenes ja levik ahenes, algas väljasuremine ning ning meie ajani on säilinud kõigest ~50 liiki. Nende asemel hakkasid arenema 3
Keha erikaalu vees reguleerib ujupõis. Munade viljastamine enamasti kehaväline, vastne toitub pärast koorumist rebukotist. Kaks alamklassi: Kiiruimsed, kuhu kuulub valdav enamik kaasaegseid liike.Uimede, ka paarisuimede kiired enam-vähem paralleelselt alusele kinnitunud. Seljakeelikust alles ainult jäänukid selgroolülide vahel. Ninasõõrmed paarilised, pole neeluga seotud. Soomused lamedad ja õhukesed. Ujupõis sooltoru peal. Pärak ja kuse- suguava eraldi N: karpkala, merihobuke. Lihasuimsed keda on vähe järele jäänud, aga kes on evolutsiooniliselt huvitavad. Paarisuimedel on liikuvad, pikkadest luudest sisetoesega, väljast soomustega kaetud tugilabad, millele uimekiired kinnituvad kahest küljest. Tagauimi keha sees toetavad luud asuvad kloaagi ligidal. Selgroolülid ilma lülikehadeta; seljakeelik terveni olemas. Soomused kihilised ja urbsed, mitmest väiksemast liitunud. Ujupõis kinnitub soole alaküljele. Kaks rühma (ülemseltsi):kopskalad ja vihtuimsed 85
annaabi.ee 
