positiivseid kommentaare. Ujujad kiitsid ujumise tervistavat toimet kehale ja immuunsussüsteemile. Sellega tegelemisel väheneb võimalus haigestuda külmetushaigustesse. Bakterite vohamise takistamiseks kasutatakse ujulates kloori, mis tekitab vees kui vee peal mittebakteriaalse keskkonna. Selle tulemusena kaob ujudes nohu kui ka köha tavapärasest kiiremini. Lisaks kiidetakse mõjutusi seljale ja kogu lihastikule. Füüsiline vorm ja vastupidavus on küsitlejate arvates märgatavalt paranenud. Tänu ujumisele on peatunud selja ja liigeste probleemid, samuti aitab see raskekaalulistel kergema vaevaga kaalu maha võtta. Ujumine muudab inimesed reipaks ja õlad laiaks. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid (Toomere, 2007). 2.3 Ujumise negatiivsed küljed Enamus vastanuist (21) ei näinud ujumisega tegelemisel midagi negatiivset (Joonis 3), seega
mdukalt vlvjad. Tünjas rind on viga nagu ka liiga kitsas rind. Saba ulatub vähemalt kannani, kuid ei tohi ulatuda üle poole pöiast. Saba alumisel küljel on karv veidi rikkalikum ning saba hoitakse alla rippuvana veidi kaardu. Ärritudes ja liikudes on ta rohkem tstetud, kuid ei tohi siiski horisontaaljoont ületada. Kärbitud saba on lubamatu. Esijalad on igast küljest vaadatuna sirged, eest vaadatuna täiesti paralleelsed. Labaluu ja lavars on ühepikkused ja tänu tugevale lihastikule kindlalt vastu keha asetsevad. Nurk labaluu ja lavarre vahel on ideaaljuhul 90 kraadi, kuid tavaliselt 110 kraadi. Küünarnukid ei tohi seistes ega liikudes olla välja- ega sissepoole pöördunud. Küünarvarred peavad olema igast suunast vaadates sirged ja teineteise sihtes täiesti paralleelsed, kuivad ja hea lihastikuga. Randmete pikkus on umbes 1/3 küünarvarre pikkusest ja nad liituvad sellega 20- kuni 22-kraadise nurga all
c) Androkortikoidid Selle rühma hormoonid mõjutavad sekundaarseid sootunnuseid. Nad kuuluvad androgeensete (meessoo-) hormoonide hulka ja mõjuvad nii nagu meessuguhormoon testosteroon. Muuseas tõuseb lihaste suutlikkus. d) Neerupealiste hormoonid juhivad vegetatiivset närvisüsteemi. Neerupealiste säsi toodab katehhoolamiine adrenaliini ja noradrenaliini. Adrenaliin mõjub muu hulgas südamele, vereringele, maksale, kopsudele, soolestikule ja lihastikule. Ta tõstab südame jõudlust ja vererõhku. Kopsudes lõdvestab ta bronhide lihaseid, mille tulemusena bronhid laienevad. Adrenaliin laiendab pupille. Kõigi nende muutuste tõttu üksikutes elundites tõuseb organismi üldine hapnikutarve. Adrenaliin mõjutab ka veresuhkrut. Maksas ja lihastes vabastatakse glükogeeni kujul talletatud glükoos, mille tõttu tõuseb vere suhkrusisaldus. Seega mõjub adrenaliin vastupidi insuliinile. Noradrenaliin mõjutab eelkõige vereringet
annaabi.ee 
