Teised lõhelased haigestuvad harve mini ning haigus ei kul ge neil episootiana. Haigustekitajad pääsevad organismi suu kaudu (koos veega või siis süües furunkuloosi surnud kalu) ning läbi nahavigastuste. Nakkus tuuakse majandisse või looduslikku veekogusse kaladega või viljastatud marjaga. Furunkuloosi haigestumist täheldatakse vee temperatuuril 521 °C. Furunkuloos võib avalduda kahel kujul, lihaste ja soolevormina, või ka mõlemad korraga. Lihastevormi korral moodustuvad lihastes furunkulisarnased paised, mis võivad olla väikesed ja tihked või suured ja pehmed. Nad sisaldavad mäda, mis on tumepunase värvusega ja kubiseb baktereist. Paisete avanemisel jäävad nendest järele sügavad haavandid, mis haiguse üleelanud kaladel hiljem armistuvad (joonis 40, foto 24). Haiguse soolevormi korral täheldatakse sooltoru ägedat hüpereemiat ning anaalavast eritub mäda ja verd. Suremus on aga väga suur, ulatudes kuni 100%ni
Teised lõhelased haigestuvad harve mini ning haigus ei kul ge neil episootiana. Haigustekitajad pääsevad organismi suu kaudu (koos veega või siis süües furunkuloosi surnud kalu) ning läbi nahavigastuste. Nakkus tuuakse majandisse või looduslikku veekogusse kaladega või viljastatud marjaga. Furunkuloosi haigestumist täheldatakse vee temperatuuril 521 °C. Furunkuloos võib avalduda kahel kujul, lihaste ja soolevormina, või ka mõlemad korraga. Lihastevormi korral moodustuvad lihastes furunkulisarnased paised, mis võivad olla väikesed ja tihked või suured ja pehmed. Nad sisaldavad mäda, mis on tumepunase värvusega ja kubiseb baktereist. Paisete avanemisel jäävad nendest järele sügavad haavandid, mis haiguse üleelanud kaladel hiljem armistuvad (joonis 40, foto 24). Haiguse soolevormi korral täheldatakse sooltoru ägedat hüpereemiat ning anaalavast eritub mäda ja verd. Suremus on aga väga suur, ulatudes kuni 100%ni
annaabi.ee 
